Iluteenindajate hügieenikoolitus (1.osa)

 

Ilu- ja isikuteenuste osutajate veebipõhine HÜGIEENI- ja KEMIKAALIOHUTUSE KOOLITUS

Koolitus tutvustab üldiseid hügieenireegleid ja kemikaaliohutust ning kehtivaid õigusakte ilu- ja isikuteenuste osutamiseks. Koolituse eesmärgiks on oskus kujundada oma töökoht enda ja kliendi jaoks ohutuks.

Koolitus on ette nähtud järgnevatele iluvaldkonna töötajatele:

• juuksur,
• kosmeetik,
• solaariumitöötaja,
• tätoveerija,
• püsimeigi- ja keha augustamise teenuse osutajale,
• küüne-, ripsme- ja kulmutehniku teenuse osutajale.

Seadusega kehtestatud ning koolituses edastatud nõudeid peavad järgima…

• ilu- ja isikuteenust osutavad juriidilised isikud,
• füüsilisest isikust ettevõtjad,
• teenust vahetult osutavad isikud.

 

Õppematerjal koosneb kolmest osast.

Hügieenikoolituse esimene osa käsitleb iluteenindajate ja isikuteenuste osutajate hügieenivaldkonda, seda reguleerivaid õigusakte ning ohutegureid ja hügieeninõudeid.

Hügieenikoolituse teine osa käsitleb hügieenivaldkonnaga seotud kemikaaliohutust.

Hügieenikoolituse kolmas osa sisaldab infot pindade ja töövahendite puhtuse/ puhastuse kohta.

Iga osa lõpus tuleb osalejal täita test, mis koosneb 16 küsimusest. Igal küsimusel tuleb ära märkida üks õige vastusevariant ning testi täitmiseks on aega 2 tundi. Test loetakse läbituks, kui õigete vastuste hulk on vähemalt 75%-i 100-st.

Testi sooritamise ebaõnnestumisel on võimalik testi uuesti teha.

Ilu- ja isikuteenuste osutajate hügieenikoolituse eksam

Hügieenikoolituse eksami sooritamiseks peavad olema läbitud kõik vahetestid. Eksami sooritamiseks on aega kaks tundi.

Eksam koosneb 24-st küsimusest. Igal küsimusel on 3 vastusevarianti. Vastusevariantidest on vaja ära märkida 1 õige vastus.

Hügieenikoolituse eksam loetakse sooritatuks, kui õigete vastuste hulk on vähemalt 75%-i 100-st.

Eksami mittesooritamisel blokeerub koolituskeskkond ning eksami uueks sooritamiseks tuleb tellida koolitus uuesti.

 

☑️ Alustamiseks registreeri endale eraisiku või ettevõtte konto ja telli koolitus. Kõik koolituse edukalt läbinud, saavad endale nimelise hügieenikoolituse tunnistuse.

 

Koolitusveeb OÜ poolt pakutav iluteenindajatele ning isikuteenuste osutajate hügieenikoolitus on vastavuses Sotsiaalministri määruses nr. 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”  sisalduvaga ja teiste Eesti Vabariigis hügieenikoolitust ja täiskasvanute koolitust reguleerivate õigusaktidega.

Omame vastavasisulist majandustegevusteadet Haridus- ja Teadusministeeriumis: Eesti Hariduse Infosüsteem 03.12.2018 nr. 205799 (Registreeringu nägemiseks sisestada Õppeasutuse otsingusse Koolitusveeb OÜ “Registri number”: 11816779)

 

ÕIGUSAKTID

📌 Kui olete otsustanud tegevust alustada ilu- ja isikuteenuste valdkonnas, siis esimese asjana tuleb Teil tutvuda Sotsiaalministri 24. augusti 2025. a määruses nr 41 „Nõuded ilu- ja isikuteenuste osutamisele”  toodud nõuetega.

Selle määruse mõistes on ilu- ja isikuteenused:

• juuksuriteenus,
• kosmeetikateenus
• solaariumiteenus
• tätoveerimisteenus
• püsimeigiteenus
• keha augustamise teenus
• küünetehnikuteenus
• ripsmetehnikuteenus.

📌  Ilu ja isikuteenuse osutajale laienevad „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ nõuded. Enne tööle asumist peavad ilu- ja isikuteenuste osutamisega vahetult kokku puutuvad teenindustöötajad vastavalt „Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse“ §13 läbima tervisekontrolli ning omama tervisetõendit.

📌  „Tarbijakaitseseadus“ (TKS). TKS § 9 kohaselt peavad kaup ja teenus vastama kehtestatud nõuetele, olema sihipärasel kasutamisel ohutud tarbija elule, tervisele ja varale ning selliste omadustega, mida tarbija tavaliselt õigustatult eeldab.

📌  Teenuse osutamisel peab arvestama muuhulgas „Toote nõuetele vastavuseseaduse“ nõudeid. Seaduse § 5 lg 1 kohaselt ei või turule lasta ega kasutusele võtta toodet, mis ei ole ohutu. Sama seaduse § 7 lg 2 p 3 kohaselt tuleb ohutuse kindlaksmääramisel võtta arvesse muuhulgas ka toote esitlusviis, märgistus, hoiatused, kasutamise ja hävitamise juhendid ning muu teave. Seega peab teenuse osutamisel järgima teenuse käigus kasutatavate seadmete tootjapoolseid kasutus- ja hooldusjuhiseid. Kasutusjuhised peavad olema tegevuskohas kättesaadavad.

📌  Teenuse osutamisel kasutatavad meditsiiniseadmed peavad vastama „Meditsiiniseadme seadus“ nõuetele. Kõikidel elektriseadmetel peab olema CE märgis.

📌  Ettevõtte tööpindade ja instrumentide desinfitseerimiseks kasutatavad tooted (ehk biotsiidid) peavad vastama „Biotsiidiseaduse“ nõuetele. Desinfitseerivad vahendid peavad olema originaalpakendis, ümber valamine on keelatud ja ohutuskaardid peavad olema töötajatele alati kättesaadavas kohas.

Vastavalt „Sotsiaalministri määrusele nr 41”, peavad eelpool loetletud ilu-ja isikuteenuste osutajad omama tõendatud teadmisi ja oskusi järgmistel teemadel:

✅   hügieen ja nakkushaiguste ennetamine;

✅   nahahaigused ja muud asjakohased terviseseisundid, mis võivad mõjutada teenuse osutamist või mille puhul teenust ei tohi osutada;

✅   aseptika ja antiseptika;

✅   kasutatavate töövahendite ja instrumentide riskipõhine puhastamine, desinfitseerimine ja steriliseerimine;

✅   isikukaitsevahendite kasutamine vastavalt teenuse iseloomule;

✅   teenuse osutamisel kasutatavate toodete, ainete ja kemikaalide võimalik tervisemõju ning nende ohutu käsitlemine;

✅   vastava kehapiirkonna või organi anatoomia ja talitlus;

✅   teenuse spetsiifilised näidustused ja vastunäidustused.

 

Mõned üldnõuded, millele peavad ilu- ja isikuteenust osutavad ettevõtted vastama:

• Ettevõte võib asuda teenuse osutamiseks ette nähtud eraldi hoones, üldkasutatavas hoones või elamus.
• Ettevõtet ei planeerita korrusele, kus põrand on maapinnast madalamal rohkem kui pool ruumi kõrgusest.
• Ilu- ja isikuteenuseid võib osutada elamutes, kui sissepääs teenuse osutamise ruumidesse on elamu sissepääsust eraldi. Ühine sissepääs on lubatud kõigi korteriomanike või korteriühistu üldkoosoleku kirjalikul nõusolekul.
• Teenuste osutamise ruumide seina, lae, põranda ning sisustuse pinnad peavad olema vett mitteimavast materjalist, kergesti puhastatavad ning taluma niisket koristust ja vajadusel ka desinfitseerimist.
• Tööruumides peab olema kesk-, elektriküte või ahjuküte, kusjuures küttekolle peab asuma väljaspool tööruumi.
• Tööruumides peab olema sooja- ja külmaveevarustus ning kanalisatsioon. Joogivee kvaliteet peab vastama kehtivatele nõuetele.
• Tööruumides peab olema mehaaniline sissepuhke-väljatõmbeventilatsioon. Juhul kui ettevõte asub elamus ning töökohtade arv on üle kolme, peab olema ehitatud iseseisev ventilatsioon, kusjuures heitõhk tuleb viia hoone katusest kõrgemale.
• Kõik tööruumid ja seadmed peavad enne töö alustamist ning tööpäeva jooksul olema puhtad.
• Ettevõttes peavad olema meditsiinilise esmaabi osutamise vahendid.
• Ilusalongi omanikul on kohustus tagada puudega inimeste takistuseta liikumine ja ehitise kasutamine ning asjakohase teabe kättesaadavus. Sellest tulenevalt peavad uued ümberehitatavad või rajatavad ilu- või isikuteenuseid pakkuvad ettevõtted arvestama „Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele“ määruse 28 nõuetega.

 

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL JUUKSURIS

• Kliendi rõivad tuleb protseduuri ajaks katta kaitsekeebiga, kael – paberist või riidest salvrätiku või käterätikuga.
• Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti.
• Kliendi teenindamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga.
• Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida.
• Juukseharjad, -rullid, fööniharjad tuleb regulaarselt puhastada ja pesta sooja vee ning pesemisvahendiga.
• Tööpinnad peavad olema puhtad ning desinfitseeritud.
• Lubatud on läbi viia üksnes neid protseduure, mis ei ole seotud nahahaiguste ravimise ja kosmeetiliste vigade kirurgilise korrigeerimisega.
• Tööpäeva lõpus tuleb kaitsekeebid pesta, pesemisel tuleb kasutada õigeid pesemisvahendeid.
  Kui kaitsekeepi ei ole võimalik pesta, siis seda ei tohi käsitleda tavapärase korduvkasutatava pesuna.
  Sellisel juhul kehtib üks kahest lubatud lahendusest – ühekordne kasutamine või puhastamine ja desinfitseerimine tootja juhendi alusel

 Kui keep:

• ei talu pesemist
• ei talu niisket puhastust ega desinfitseerimist

✅ siis tuleb seda käsitleda ühekordse tarvikuna.

Kui keep:

• ei ole pestav,
• AGA tootja on ette näinud puhastamise ja desinfitseerimise,

✅ siis võib seda kasutada korduvkasutatavana ainult juhul, kui:

• keebi materjal talub niisket puhastust,
• keeb puhastatakse nähtavast mustusest,
• seejärel desinfitseeritakse sobiva vahendiga,
• järgitakse täpselt tootja juhiseid (aeg, vahend, kontsentratsioon).

⚠️ Kui tootja juhend puudub → ei loeta seda lubatavaks korduvkasutuseks.

❗ Juuksuriteenuse osutamise käigus avastatud pedikuloosi juhul teavitatakse klienti nii täide kui tingude olemasolust.

⚠️ Pedikuloosi kahtlus või avastamine nõuab viivitamatut tegutsemist:

• Klienti tuleb teavitada täide ja tingude olemasolust.
• Juuksuril on õigus keelduda kliendi teenindamisest või katkestada alustatud protseduur, lähtudes hügieeninõuetest.
• Kasutatud instrumendid tuleb töödelda desinsektandiga (pedikulotsiidiga).
• Korduvkasutatavad rätikud ja kaitsekeebid tuleb pesta vähemalt 60 °C juures vähemalt 30 minutit.
• Ühekordsed tarvikud ja lõigatud juuksed tuleb koheselt koguda suletavasse kotti ja viia prügikonteinerisse.

💡 Oluline meeles pidada juuksuril

• Instrumente ei tohi kasutada mitme kliendi teenindamisel ilma vahepealse puhastamise ja vajadusel desinfitseerimise või steriliseerimiseta.

• Teenuse osutaja ei tohi teostada raviprotseduure ega sekkumisi, mis kuuluvad meditsiinilise tegevuse hulka.

  

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL KÜÜNETEHNIKULE

• Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti.
• Kliendi teenindamine peab toimuma puhta ning asjakohaselt töödeldud instrumendiga.
• Korduvkasutusega instrumendid, mille kasutamisel tekib oht nahasekreedi ja vere edasikandmiseks, on vaja steriliseerida.

• Pediküüri teenuse osutamisel kasutatav jalavann tuleb pärast iga klienti:

  • pesta harja ja pesemisvahendiga kuuma voolava vee all ning
  • desinfitseerida vastavalt tootja juhistele
    või
  • kasutada ühekordselt kasutatavat jalavanni katet.
• Teenuste osutamisel on lubatud läbi viia üksnes protseduure, mis ei ole seotud nahahaiguste ravimise ega kosmeetiliste vigade kirurgilise korrigeerimisega.

⚠️  Oluline meeles pidada küünetehnikul

• Instrumente ei tohi kasutada mitme kliendi teenindamisel ilma vahepealse puhastamise ning vajadusel desinfitseerimise või steriliseerimiseta.

• Küünetehnik ei tohi teostada raviprotseduure ega meditsiinilisi sekkumisi.

• Verega kokkupuutel tuleb instrumentide töötlemisel järgida kõrgendatud hügieeni- ja ohutusnõudeid.

 

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL SOLAARIUMIS

• Solaariumiteenuse osutaja peab tagama kasutatavate päevitusseadmete ohutu ja nõuetekohase kasutamise vastavalt tootja juhistele ja kehtivatele nõuetele.
• Puhastus- ja desinfitseerimisplaan peab olema koostatud ning seda tuleb järgida pärast iga kliendi teenindamist.
• Iga külastaja jaoks tuleb tagada::
  • ultraviolettkiirguse eest kaitsvad kaitseprillid,
  • ühekordselt kasutatav peakate,
  • salvrätikud või muud vahendid kosmeetika eemaldamiseks.
• Päevitusseansi läbiviimine on lubatud ainult kaitseprillidega, mis tagavad täieliku UV-A ja UV-B kaitse.
  • Korduvkasutatavad kaitseprillid tuleb pärast iga kasutamist puhastada ja desinfitseerida.

• UV-seadme akrüülklaasid tuleb pärast iga kasutuskorda puhastada ja desinfitseerida selleks ettenähtud vahendiga.

 

⚠️ Oluline meeles pidada solaariumiteenuse osutamisel

• Solaariumiteenuse osutamine on keelatud alla 18-aastastele isikutele.
• Klienti tuleb teavitada solaariumi kasutamisega seotud terviseriskidest ning vajadusel anda juhised ohutuks kasutamiseks.
• Teenuse osutaja peab tagama, et:
  • solaariumiseadmed on tehniliselt korras,
  • seadmete kasutusjuhendid on kättesaadavad,
  • teenust osutatakse vastavalt kehtivatele ohutus- ja hügieeninõuetele.

 

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL KOSMEETIKULE

• Kliendi teenindamine peab toimuma puhta ja korrastatud töökoha ning asjakohaselt töödeldud vahenditega.
• Korduvkasutatav pesu (käterätikud, linad, peapaelad) tuleb vahetada pärast iga klienti.
• Kui korduvkasutatava instrumendi kasutamisel tekib oht nahaeritiste või verega kokkupuuteks, on selle steriliseerimine kohustuslik.
• Nahaga kokkupuutuvad vahendid tuleb pärast iga klienti puhastada ja vajadusel desinfitseerida.
• Ühekordsed tarvikud on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks ja tuleb pärast protseduuri kõrvaldada.
• Tööpinnad tuleb hoida puhtad ning vajadusel desinfitseerida.

⚠️  Oluline meeles pidada solaariumiteenuse osutamisel

• Kosmeetik ei tohi teostada nahahaiguste ravi ega meditsiinilisi protseduure.

 

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL TÄTOVEERIMIS-, PÜSIMEIGI- JA KEHA AUGUSTAMISE TEENUSE OSUTAMISEL

• Teenuse osutamisel tuleb kasutada ainult puhtaid, steriilseid ja asjakohaselt töödeldud instrumente.
• Nahka läbistavad vahendid (nt nõelad) peavad olema ühekordsed ja steriilsed.
• Korduvkasutatavad instrumendid tuleb pärast iga klienti puhastada, desinfitseerida ja steriliseerida.
• Tööprotsessi käigus tuleb kasutada ühekordseid kaitsekindaid.
• Tööpinnad ja seadmed tuleb pärast iga klienti puhastada ja desinfitseerida.
• Vere või kehavedelikega saastunud materjalid tuleb käidelda nakkusohtlike jäätmetena.
• Kasutatud tarvikud ja jäätmed tuleb käidelda vastavalt nõuetele.

⚠️ Oluline meeles pidada teenuse osutamisel

• Teenust ei tohi osutada nahapõletike, infektsioonide või muude vastunäidustuste korral.
• Augustamist ei tohi teostada põletikulisele, kahjustatud või nakatunud nahale.

 

HÜGIEENINÕUDED KLIENDI TEENINDAMISEL RIPSMETEHNIKULE

• Silmaümbrusega kokkupuutuvad vahendid peavad olema puhtad ja vajadusel desinfitseeritud.
• Kõik teenindamisel kasutatav korduvkasutusega pesu (käterätikud, salvrätikud, linad) tuleb vahetada pärast iga klienti.
• Kui korduvkasutatava instrumendi kasutamisel tekib oht nahaeritiste või verega kokkupuuteks, on selle steriliseerimine kohustuslik.
• Ühekordsed aplikaatorid ja tarvikud on mõeldud ainult ühekordseks kasutamiseks.
• Korduvkasutatavad töövahendid tuleb pärast iga klienti puhastada.
• Tööpind ja töövahendid tuleb hoida puhtad.

⚠️ Oluline meeles pidada teenuse osutamisel

• Teenust ei tohi osutada silmapõletiku või nakkuse korral.

 

MEDITSIINISEADMED JA ESTEETILISED PROTSEDUURID

Esteetiliste teenuste valdkond areneb kiiresti ning üha rohkem saabub turule seadmeid, mille eesmärk on muuta inimest kaunimaks ja vähendada vananemismärke. Sellised seadmed, millest paljud töötavad elektriga, onMEDITSIINISEADMED (näiteks laserseadmed, IPL, mikronõelumise seade, plasmapen, fillerid aga ka igasugune muu seade, mis on toodetud ülalnimetatud eesmärkide saavutamiseks).

Esteetiliste teenuse käigus kasutatavate seadmete toimeks võib olla näiteks:

• Fibroblastide stimulatsioon, mille tagajärjel toodetakse uut kollageeni.
• Armide ühtlustamine, akne ja naha laikude vähendamine, kortsude silendamine.
• Erinevate armide korrigeerimine.
• Karvade või tätoveeringute eemaldamine laserite abil.
• Pehmete kudede täitmine.
• Rasvkoe vähendamise seadmed lipolüüsi või lipoplastika abil.

Levitada või professionaalselt kasutada võib (st. kasutada teenuse osutamisel või koolituste korraldamisel) ainult nõuetekohast meditsiiniseadet. Seega enne seadme soetamist ja kasutuselevõttu tuleb veenduda, et seade vastab EL nõuetele.

❗ Eestis on kohustuslik teavitada II a, II b või III riskiklassi meditsiiniseadme või aktiivse siirdatava meditsiiniseadme levitamisest ja esmakordsest kasutuselevõtust meditsiiniseadmete andmekogu kaudu (leitav www.msa.sm.ee).

⚠️ Oluline meeles pidada

• Tootele omistab otstarbe ainult tootja või tootja volitatud esindaja.
• Seadme otstarve on toodud kasutusjuhendis, pakendil, reklaamis.
• Levitaja või importija ei tohi muuta seadme otsarvet.
• Kasutaja peab kasutama seadet vastavalt kasutusjuhendile.

 

OHUTEGURID ILUTEENINDUSES

Käesolev osa õppematerjalist annab ilu- ja isikuteeninduse valdkonna teenindajatele juhiseid, kuidas vältida nakatumist erinevatesse nakkushaigustesse.

Lõike- ja torkevahendite kasutamine tööprotsessis kätkeb teenindaja naha ja limaskestade vigastuste ohtu. Kuna tööprotsessi iseärasuste tõttu läbistavad tööriistadena kasutatavad lõike- ja torkevahendid kliendi nahka või limaskesta, võivad need saastuda kliendi vere ja muude kehavedelikega. Kliendi veri ja muud kehavedelikud võivad sisaldada verenakkusi põhjustavaid haigustekitajaid, mis võivad teenindajale üle kanduda ja teda nakatada.

Tuntuimad ja kõige ohtlikumad verenakkused on B- ja C-viirushepatiit, HIV-nakkus. Ravimata juhtudel võivad need verenakkused lõppeda surmaga.
Lisaks tuleb arvestada seda, et vere ja muude kehavedelikega võivad levida ka
paljud teised pika inkubatsiooniperioodiga ja valdavalt haigusnähtudeta kulgevad
nakkushaigused selles perioodis, mil haigustekitajad viibivad veres ja kehavedelikes.
Haigusnähtudeta, kuid tegelikult nakatunud kliendile sellises perioodis nahka või limaskesta läbistavate protseduuride tegemisel võib teenindaja samuti nakatuda.

 

NAKKUSHAIGUSTE PÕHJUSTAJAD JA LEVIK

🔍  Nakkushaigusi põhjustavad järgmised mikroorganismid:

• Bakterid on bakternakkusi põhjustavad haigustekitajad, mis üldjuhul alluvad antibiootikumravile.
• Viirused on haigustekitajad, mis elavad ja paljunevad ainult inimese koerakkudes ning põhjustavad paljusid viirushaiguseid. Antibiootikumid ei hävita viirusi.
• Prioonid on nakatamisvõimega valgud. Tüüpiline inimeste priooninakkus on Creutzfeldt-Jakobi tõve variant.
• Haigustekitavad seened on enamasti dermatofüüdid ja pärmseened, mis kahjustavad inimese nahka, limaskesta ja küüsi.
• Haigustekitavad algloomad põhjustavad algloomanakkusi, millest tuntumad on amöbiaas, giardiaas, babesioos, krüptosporidioos, malaaria ja toksoplasmoos.
• Nugiussid ehk helmindid põhjustavad mitmeid inimese usstõbesid, millest tuntumad on askaridiaas ehk solgetõbi, difüllobotriaas ehk laiusstõbi, ehhinokokkoos ehk põistangtõbi, enterobiaas ehk naaskelsabatõbi, teniaas ehk nookpaelusstõbi ja trihhinelloos ehk keeritsusstõbi.

🔍  Haigustekitavate mikroorganismide levikuteed haigelt tervele inimesele on järgmised:

• Otsene kokkupuude – haigustekitajad levivad haigelt tervele inimesele ilma vahendajata.
• Kaudne kokkupuude – haigustekitajad levivad haigelt tervele inimesele mingi saastunud/ nakatunud vahendaja (toidu, joogivee, puugi, käte, esemete jm.) kaudu.
• Õhk-piisk levik – haigustekitajad levivad haigelt tervele inimesele õhu kaudu sülje-, ninaeritise piiskadega või köhimisel ja aevastamisel aerosooliosakestega (nt. viirused – gripp, covid-19 jne.)
• Fekaal-oraalne levik – haigustekitajaid sisaldava rooja sattumisel toidule või joogivette, mida inimene sööb või joob.
• Vere ja koevedelikega levik – haige inimese vere või muude koevedelike sattumine terve inimese organismi ilu- ja isikuteenuse protseduuri käigus saastunud instrumendi või seadmega, nõelaga, süstlaga jm.
• Vektoritega ehk ülekandjatega levik – haigustekitajaid kannavad tervele inimesele üle puugid, sääsed, kirbud jm.
• Käte kaudu levik – haigustekitajate levimine saastunud käte vahendusel.
• Olmeline levik – haigustekitajate levimine saastunud tarbe- ja olmeesemetega ning tööpindade ja töövahenditega.

❗Nakkuse võib saada igaüks, sõltumata soost, vanusest ja sotsiaalsest kuuluvusest.

 

📌  Vere ja kehavedelikega levivad nakkushaigused 

Tavalised ja kõige sagedamini nakatunud inimese vere ja kehavedelikega levivad nakkushaigused on B-ja C-viirushepatiidid, HIV-nakkus.

👉 B-viirushepatiit

B-viirushepatiit on äge raskekujuline maksapõletik, mis võib muutuda krooniliseks
ning põhjustada hilistüsistusena maksatsirroosi ja maksavähki. 50-70% nakatunud täiskasvanutest põeb B-hepatiiti haigusnähtudeta vormis.
❗Haige verega saastatud esemetel ja pindadel säilivad viirused vähemalt 7 päeva.

⚠️ B-hepatiidi viirused levivad:

• verega ja muude kehavedelikega
• narkootikumide süstimisel ühiste süstaldega
• tätoveerimisel, augustamisel, maniküürimisel, torkevigastuste ja nõelatorgete korral
• naha ja limaskesta mikrotraumade korral
• verega saastunud olmeesemete ühiskasutamisel (hambaharjad, raseerimistarvikud,
  maniküürivahendid jm)
• nakatunud emalt vastsündinule
• sugulisel teel.

Lõike-torkevahenditega nahkaläbistavate vigastuste korral või protseduuride tegemisel on B-viirushepatiiti nakatumise risk 23-63%.

👍❗B-hepatiit on ainuke vere teel leviv viirus, mida on võimalik ennetada vaktsineerimisega.

 

👉 C-viirushepatiit

C-viirushepatiit on ägedas ja kroonilises vormis esinev nakkushaigus. 90%-l nakatunutest kulgeb C-hepatiit haigusnähtudeta või väheste nähtudega vormis. Krooniline maksapõletik tekib 50-80%-l haigetest ja selle hilistüsistusteks on maksatsirroos ja maksavähk.

⚠️ Haigustekitajaks on C-hepatiidi viirus, mis levib nakatunud inimeselt tervele

• verega ja muude kehavedelikega
• tätoveerimisel, augustamise, maniküüri ja nõelravi tegemisel
• narkootikumide süstimisel ühiskasutatavate süstaldega
• verega saastuvate torkevigastuste ja mikrotraumade tekkimisel
• verega saastunud hambaharjade, raseerimis- ja maniküürivahenditega
• sugulisel teel
• nakatunud emalt vastsündinule.

Lõike-torkevahenditega nahkaläbistavate vigastuste korral või protseduuride tegemisel on C-viirushepatiiti nakatumise risk 1,8%.

❗ C-hepatiidi viirus säilib vere või muude kehavedelikega saastunud esemetel ja pindadel 16 tundi kuni 4 päeva. 

 

👉 HIV-nakkus

HIV ehk inimese immuunpuudulikkuse viirusnakkus on kogu maailmas levinud nakkushaigus, mis ravimata juhtudel süveneb surmaga lõppeva omandatud immuunpuudulikkuse sündroomini ehk AIDS-ni.

⚠️ Haigustekitajaks on inimese immuunpuudulikkuse viirus (HIV), mis levib nakatunud inimeselt tervele

• verega ja muude kehavedelikega (seemnevedeliku ja tupeeritisega jm.)
• tätoveerimisel, augustamise, maniküüri ja nõelravi tegemisel
• narkootikumide süstimisel ühiskasutatavate süstaldega
• verega saastunud torkevigastuste ja mikrotraumade tekkimisel
• verega saastunud hambaharjade, raseerimis- ja maniküürivahenditega
• sugulisel teel
• nakatunud emalt vastsündinule.

Lõike-torkevahenditega nahkaläbistavate vigastuste korral või protseduuride tegemisel on HIV-i nakatumise risk 0,3%.

 

👉 Täitõbi ehk pedikuloos 

Nakkushaigus, mida sagedamini esineb lasteaia-ja koolilastel, eriti tüdrukutel, kes nakatuvad otseses kokkupuutes teiste laste juustega või kammide, rätikute, patsikummide vahendusel. Nakkuse võib saada igaüks sõltumata vanusest.
Tavaliselt on haigestunud ainult peanahk, harva ka teistes karvadega kaetud piirkondades.
Täide lemmikpiirkonnaks on kõrvade tagused.
❗Sümptomid ei avaldu kohe, vaid mõne päeva jooksul peale nakatumist.
Hammustuskohtadele tekivad tugevalt sügelevad kublad, mis sunnivad intensiivselt kratsima, nii et peanahal ja kaelal tekib nahapõletik dermatiit. Vahel võib tekkida isegi tugev mädapõletik ja lümfisõlmede suurenemine. Hoolikal vaatlusel võib näha peanahal täisid ning juustes tinge.
Juuksuril on õigus keelduda kliendi teenindamisest või katkestada alustatud protseduur, lähtudes hügieeninõuetest.

 

👉 Sügelised

Sügeliste tekitajaks on parasiit – sügeliselest, mis  levib inimeselt- inimesele tiheda kontakti kaudu parasiitide poolt kahjustatud nahaga. Levib hästi ka linade ja käterättide kaudu.
Sügelistest põhjustatud lööve algab enamasti sõrmede vahelt, sest seal on nahk õhem ja kergemini läbitav. Lööve liigub edasi randmetele, kaenlaalustesse jm piirkondadesse.
Lööbeelemendid on sarnased vistrike või putukahammustusega, aga esinevad paarikaupa. Vahel harva on võimalik, et sügelishaigus väljendub ebatüüpiliselt ning sellisel juhul võib õige diagnoosini jõudmine olla raskendatud ja võtta rohkem aega.
❗ Sümptomid avalduvad tavaliselt 2-6 nädalat pärast nakatumist.
Enne seda võib patsient olla asümptomaailine nakkusekandja ning anda haigust edasi teistele inimestele. Eelnevalt sügelisi põdenud inimestel võivad sümptomid tekkida juba mõne päeva jooksul pärast kokkupuudet.

 

👉 Naha seenhaigused

Naha seenhaigused on erinevatel kehaosadel avalduvad seeninfektsioonid, mis esinevad igas vanuses, ka muidu tervetel noortel ja täiskasvanutel ja lastel (eriti peanaha seenhaigus). Seenhaiguste levinumaid vorme võib kirjeldada nende paiknemise järgi: jalaseen, käeseen, kehaseen, kubemeseen, peanaha seen.

Haigus saadakse eelkõige teiselt inimeselt otsese kontakti, nakatunud esemete (nt. jalanõude, maniküüri või pediküüri vahendite) või seeneniidistiku osistega kattunud põranda või pindade kaudu.
Peanaha seenhaigus võib levida kammide ja harjade kaudu, nakkuse tunnused on kuiv kõõmataoline ketendus, tavaliselt võib kaasuda murdunud juustega laik.
Kehaseenele on iseloomulikud ümarad või ovaalsed kolded, mille serv on harilikult intensiivsemalt punetav ja seal võib esineda ka villikesi, sageli ketendust.
Käeseen võib tihti jääda diagnoosimata, kuna see sarnaneb teiste nahahaigustega, nagu näiteks käe ekseem või psoriaas. Käeseent iseloomustavad aeglaselt levivad, kuivad, ketendavad ja väheselt sügelevad alad – harilikult ühel peopesal, harvem käeseljal.
Jalaseen algab tavaliselt sügeleva ketenduse ja punetusena 4. ja 5. varba vahel, mis hiljem levivad teistesse varbavahedesse. Varvaste vahel muutub nahk valkjaks ja hakkab kihtidena irduma, paljastades roosaka või tumepunase läikiva pinna, tekivad lõhed. Sellega võib kaasneda iseloomulik pikantne lõhn. Lööve võib ulatuda ka jalataldadele. Jalaseen võib esineda ka villilise vormina.