See kõik saadaval 24/7
Koolitusveeb OÜ poolt pakutava töötervishoiu ja -ohutusalase koolituse vastavus:
Koolitusveeb OÜ veebipõhine koolitus on vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega ning tunnustatud EESTI HARIDUSE KVALITEEDIAGENTUURI poolt.
Tutvu ka meie tööohutuskoolituste kvaliteedi tagamise alustega SIIT.
Kui koolitus ei sobi, tagastame esmatellijale 100% koolituse maksumuse. Loe lisaks SIIT.
Registreeri kasutajaks
Võta meiega ühendust
Tööohutuskoolitus on mõeldud töökeskkonnavoliniku esmakoolituseks ning annab teadmised, mille abil osaleda ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldamises. Koolitusel käsitletakse tööandja ja töötaja õigusi ning kohustusi, riskianalüüsi, sisekontrolli, töötajate väljaõpet, töökeskkonna ohutegureid, tööõnnetusi, terviseriske ja praktilisi tööohutusalaseid tegevusi.
Töökeskkonnavolinik esindab töötajaid tööohutuse küsimustes. Seetõttu peab ta oskama märgata probleeme, mõista töötajate tähelepanekuid ning hinnata, millal mõni töökeskkonna küsimus vajab põhjalikumat käsitlemist.
Loe veel: Tööohutuskoolitus – riskianalüüs ja töökeskkonna ohutegurid
Konkreetne tööohutuskoolitus on suunatud töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmakoolituseks. Koolituse sisu annab teadmised rollide täitmiseks vajalikes põhivaldkondades: tööohutuse korraldus, töötajate juhendamine, riskianalüüs, töökeskkonna ohutegurid, tööõnnetuste ennetamine ning töötaja tervist mõjutavad tegurid.
Töökeskkonnavoliniku jaoks on oluline saada ettevõtte tööohutusest tervikpilt.
Üks töötaja võib pöörduda tema poole töökoha ergonoomika küsimusega, teine suure töökoormuse pärast ning kolmas võib märgata probleemi töövahendi või kemikaali kasutamisel.
Kõigi nende olukordade mõistmiseks on vaja laiemat teadmiste baasi.
Koolitus tuleb kasutaja antud koolituskirjelduse järgi läbida kuni kahe kuu jooksul alates töökeskkonnavoliniku või töökeskkonnanõukogu liikme ametisse nimetamisest.
Tööohutuskoolituse läbinu tunneb tööandja ja töötaja tööohutusega seotud kohustusi, õigusi ja vastutust ning oskab tööohutusküsimusi ettevõtte tegeliku töökorraldusega siduda. Samuti annab koolitus teadmised riskianalüüsi ja töötervishoiu ning tööohutuse tegevuskava koostamiseks ning töökeskkonna ohutegurite hindamiseks.
See tähendab, et õppimise eesmärk pole lihtsalt mõistete meeldejätmine.
Volinik peab oskama saadud teadmisi kasutada näiteks siis, kui töötaja toob välja korduva probleemi või kui ettevõtte töökorralduses toimub muudatus.
Töötervishoiu süsteemi tundmine aitab volinikul mõista, kuidas erinevad osapooled ettevõtte tööohutusse panustavad. Koolitus annab tausta selleks, et hinnata tööohutusega seotud tegevusi tervikuna ning mõista, millised küsimused kuuluvad töötaja, tööandja või töökeskkonna esindajate tähelepanu alla.
Volinikul on lihtsam oma ülesandeid täita, kui ta mõistab kogu süsteemi.
Nii saab eristada näiteks töötaja isiklikku töövõtet probleemist, mille tegelik põhjus on töökorralduses või puudulikus juhendamises.
Töötajate väljaõppe teema annab volinikule teadmised selle kohta, miks ohutusalane juhendamine peab olema seotud konkreetsete tööülesannete ja riskidega. Töötaja peab mõistma, milliseid ohte tema töö sisaldab ning milliseid töövõtteid ja ettevaatusabinõusid tuleb kasutada.
Volinikul on kasulik osata hinnata, kas töötajale antud info vastab tema tegelikule tööle.
Kui näiteks kasutatakse uut töövahendit või muudetakse tööprotsessi, võib muutuda ka juhendamise vajadus.
Koolitus käsitleb lisaks uue töötaja juhendamise kavandamist ja väljaõppe registreerimist.
Tööohutuskoolitus õpetab riskianalüüsi kaudu töökeskkonna probleeme struktureerima. Töötaja tähelepanek võib olla esimene märk riskist, kuid selle põhjal tuleb hinnata, kui suur probleem tegelikult on, keda see mõjutab ning millised tegevused võiksid riski vähendada.
Riskianalüüs aitab ühendada töötajate kogemuse ettevõtte süstemaatilise tööohutustegevusega.
Näiteks võib töötaja rääkida selja- või kaelavaevusest. Riskianalüüsi vaatenurgast tuleb seejärel hinnata tööasendit, töökoha kujundust, korduvaid liigutusi ja muid tegureid.
Füüsikaliste ohutegurite tundmine aitab töökeskkonnavolinikul hinnata töövahendite ja füüsilise töökeskkonnaga seotud tähelepanekuid. Mõni risk on kohe nähtav, kuid mõne mõju kujuneb korduva või pikaajalise kokkupuute tõttu.
Koolitus annab õppijale süsteemi, mille abil füüsilisi töötingimusi tähelepanelikumalt vaadata.
Oluline pole ainult see, kas mingi tegur eksisteerib.
Oluline on hinnata, kuidas ja kui palju töötaja sellega kokku puutub.
Keemiliste ohutegurite teema aitab mõista, kuidas kemikaalide kasutamine ja käitlemine võib mõjutada töötaja tervist ja ohutust. Risk ei sõltu ainult aine nimetusest, vaid ka sellest, kuidas seda kasutatakse, kus seda hoitakse ja millisel viisil võib töötaja sellega kokku puutuda.
Selliseid olukordi võib esineda erinevates ettevõtetes.
Kemikaalidega ei tegeleta ainult tootmises – neid kasutatakse näiteks hooldus- ja puhastustöödel.
Volinikul on seetõttu kasulik osata ka tavapärases tööprotsessis keemilist riski märgata.
Bioloogiliste ohutegurite tundmine aitab volinikul hinnata olukordi, kus töötaja võib puutuda kokku mikroorganismide või muu bioloogilise ohuga. Selline risk ei pruugi olla nähtav ning seetõttu on eriti tähtsad teadlik töökorraldus ja töötajate juhendamine.
Volinik saab töötajate tähelepanekute põhjal aidata tuvastada olukordi, kus olemasolev töökorraldus vajab ülevaatamist.
Füsioloogiliste ohutegurite teema keskendub töötaja füüsilisele koormusele ja sellele, kuidas tööasend või tööprotsess võib tervist mõjutada. Tööohutuskoolitus aitab mõista, miks ka aeglaselt kujunev ebamugavus võib olla oluline töökeskkonna probleem.
Kontoritöö, füüsiline töö ja korduvaid liigutusi sisaldav töö võivad põhjustada erinevat koormust.
Volinikul on vaja osata töötaja kaebust seostada võimaliku töökeskkonna riskiga.
Tööohutuskoolitus käsitleb töökeskkonna osana ka vaimset koormust ja töökorraldust. Suur töötempo, pingelised suhted, ebaselged ülesanded või pikaajaline ülekoormus võivad mõjutada töötaja tervist ning vajavad seetõttu samamoodi tähelepanu nagu füüsilised ohud.
See teema on voliniku rollis eriti oluline.
Psühhosotsiaalset riski ei pruugi näha töökohta vaadates. Info tuleb sageli töötajate kogemusest ja tagasisidest.
Tööohutuskoolitus aitab volinikul mõista tööõnnetuse põhjuste analüüsimise tähtsust. Juhtumi hindamisel ei piisa ainult sellest, et kirjeldada õnnetuse tulemust. Vaja on vaadata ka seda, millised töökorralduslikud, tehnilised või väljaõppega seotud asjaolud võisid sündmuse tekkimisele kaasa aidata.
Selline lähenemine toetab ennetust.
Kui põhjus leitakse, saab mõelda sellele, mida ettevõttes muuta, et sama olukord ei korduks.
Kutsehaigestumiste ja tööga seotud haiguste käsitlemine õpetab nägema riske, mille mõju võib kujuneda pikkamööda. Tööohutus ei tegele ainult ootamatute vigastustega. Sama oluline on märgata koormust ja kokkupuuteid, mis võivad töötaja tervist mõjutada kuude või aastate jooksul.
Volinikul on seetõttu vaja tähele panna ka korduvat töötajate tagasisidet.
Kui sama probleem ilmneb mitmel inimesel või püsib pika aja vältel, võib selle taga olla töökorralduslik risk.
Tööohutuskoolitus sisaldab lisaks teadmistele ka praktilist tööohutusega seotud dokumentatsiooni. Õppija saab ülevaate uue töötaja juhendamise kavast, juhendamise ja väljaõppe registreerimisest ning tööõnnetuste ja kutsehaigestumisega seotud raportitest ja teatistest.
See aitab paremini mõista ettevõttes toimuvat tööohutusalast asjaajamist.
Volinik ei pea dokumente käsitlema eraldiseisva bürokraatiana. Need annavad infot selle kohta, millised tegevused on tehtud ning kuidas juhtumeid ja riske käsitletakse.
Veebipõhine tööohutuskoolitus sobib hästi inimesele, kes täidab voliniku ülesandeid oma tavapärase töö kõrval.Õppimine ei sõltu kindlast koolitusruumist ega kontaktkoolituse kuupäevast ning materjali saab läbida endale sobival ajal arvutis, tahvelarvutis või nutitelefonis.
Loe lisaks: Tööohutuskoolitus e-õppena – põhjalik koolitus mugavalt veebis