Tööohutuskoolitus – riskianalüüs ja töökeskkonna ohutegurid

Tööohutuskoolitus annab teadmised, mis aitavad töökeskkonna riske märgata, hinnata ja ennetada. Üks koolituse keskseid teemasid on riskianalüüs ning sellega tihedalt seotud füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Lisaks õpitakse töötajate juhendamist, tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste ennetamist ning praktilist tööohutuse korraldamist.

Koolitus on mõeldud eelkõige töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmakoolituseks.

LOE VEEL: Tööohutuskoolitus – vajalikud teadmised töökeskkonnavolinikule ja nõukogu liikmele

Mida tööohutuskoolitus riskide hindamise kohta õpetab?

Tööohutuskoolitus õpetab riskianalüüsi vaatama ettevõtte tööohutuse praktilise alusena. Riskianalüüsi kaudu leitakse töökeskkonnas esinevad ohud, hinnatakse nende võimalikku mõju töötajatele ja kavandatakse tegevused, mis aitavad riske kõrvaldada või vähendada.

Riskianalüüsi koostamiseks tuleb esmalt teada, mida otsida.

Just seetõttu käsitleb koolitus põhjalikult erinevaid ohutegurite rühmi.

Kui õppija tunneb nende olemust, on tal lihtsam oma ettevõtte töökohti ja tööülesandeid süsteemselt hinnata.

Riskianalüüs ja ettevõtte tegelik töö

Tööohutuskoolitus aitab mõista, et hea riskianalüüs peab kirjeldama tegelikku töökeskkonda, mitte ainult üldisi ohte. Hinnata tuleb konkreetseid tööülesandeid, kasutatavaid töövahendeid, keskkonda, töötaja koormust ja muid tingimusi, mis võivad tema tervist või ohutust mõjutada.

Sama ametinimetusega töötajatel võivad olla täiesti erinevad riskid.

Näiteks sõltub töökoormus sellest, mida inimene tegelikult teeb, milliseid töövahendeid kasutab ning millistes tingimustes töö toimub.

Seetõttu on riskianalüüsi jaoks vaja tööprotsessi sisuliselt tunda.

Sisekontroll tööohutuskoolituse teemana

Sisekontroll täiendab riskianalüüsi, sest töökeskkond ei püsi muutumatuna. Uued töövahendid, töötajad, ruumid või tööprotsessid võivad muuta ka ettevõtte riskipilti. Tööohutuskoolitus aitab mõista, miks töötingimusi ja juba rakendatud ennetusmeetmeid tuleb järjepidevalt jälgida.

Kui ettevõte muudab töökorraldust, tasub hinnata ka seda, kas olemasolevad juhendid ja riskianalüüs vastavad endiselt tegelikkusele.

Tööohutuse korraldamine on seetõttu pidev tegevus.

Füüsikalised ohutegurid tööohutuskoolituse sisus

Füüsikaliste ohutegurite käsitlemine aitab õppijal hinnata töökeskkonna füüsilisi tingimusi ning töövahendite kasutamisega seotud riske. Nende tegurite mõju võib olla vahetu või pikaajaline ning riski hindamisel tuleb arvestada töötaja tegelikku kokkupuudet.

Töökoha tavapärasus ei tähenda automaatselt, et töötingimus on ohutu.

Inimesed harjuvad näiteks müra või ebamugava töökorraldusega ning ei pruugi enam seda probleemina märgata.

Koolitus aitab õppijal selliseid olukordi teadlikumalt hinnata.

Keemilised ohutegurid

Keemiliste ohutegurite tundmine on oluline kõikjal, kus töötajad võivad oma töö käigus kokku puutuda kemikaalide või muude tervist mõjutavate ainetega. Tööohutuskoolitus aitab näha keemilist riski kogu kasutusprotsessi kaudu, mitte ainult aine olemasolu järgi.

Oluline võib olla näiteks aine kasutamise viis, hoiustamine ja töötaja võimalik kokkupuude.

Keemiline risk võib esineda ka ettevõttes, mille põhitegevus ei ole kemikaalidega seotud.

Näiteks kasutatakse kemikaale puhastamisel või seadmete hooldamisel.

Bioloogilised ohutegurid

Bioloogiliste ohutegurite teema annab teadmised olukordadeks, kus töötaja võib puutuda kokku mikroorganismide või muu bioloogilise riskiga. Kuna selline oht ei pruugi olla silmaga nähtav, sõltub selle ennetamine suurel määral tööprotsessi korraldusest ja töötajate teadlikkusest.

Tööohutuskoolitus aitab õppijal mõista, et riskihindamine ei saa piirduda ainult visuaalse töökohakontrolliga.

Mõne ohu hindamiseks on vaja teada tööprotsessi olemust.

Füsioloogilised ohutegurid

Füsioloogiliste ohutegurite käsitlemine aitab hinnata töötaja keha koormust ja töökoha ergonoomikat. Risk võib tuleneda näiteks ebamugavast tööasendist, korduvast liigutusest, pikaajalisest istumisest või füüsilisest koormusest ning selle mõju võib kujuneda järk-järgult.

Sellised probleemid jäävad sageli tähelepanuta, sest ühte konkreetset õnnetust ei toimu.

Ometi võib igapäevane korduv koormus põhjustada aja jooksul terviseprobleeme.

Riskianalüüsis tuleb seetõttu hinnata ka töö füsioloogilist mõju.

Psühhosotsiaalsed ohutegurid

Tööohutuskoolitus õpetab käsitlema riskina ka töökorraldust ja vaimset koormust. Psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad olla seotud näiteks suure töökoormuse, ajasurve, töösuhete või muude töökorralduslike asjaoludega, mis mõjutavad töötaja vaimset ja füüsilist tervist.

Nende hindamine erineb füüsiliste ohtude vaatlemisest.

Tihti on vaja töötaja kogemust ja tagasisidet.

See muudab töötajate kaasamise töökeskkonna hindamisse eriti oluliseks.

Tööohutuskoolitus seob riskianalüüsi töötajate väljaõppega

Riskianalüüsist saadud teadmised peavad jõudma ka töötajateni, mistõttu käsitleb tööohutuskoolitus töötajate juhendamist ja väljaõpet. Töötaja peab teadma, millised riskid tema töös esinevad ja kuidas toimida viisil, mis aitab õnnetust või tervisekahjustust vältida.

Riskianalüüs annab juhendamisele sisulise aluse.

Kui ettevõttes tuvastatakse mingi konkreetne risk, peab töötaja seda riski mõistma.

Samuti peab ta teadma sobivaid töövõtteid ja seda, mida temalt oodatakse.

Riskianalüüsist töötervishoiu ja tööohutuse tegevuskavani

Tööohutuskoolituse läbinu peab oskama siduda riskide hindamise praktilise tegevuskavaga. Ohu tuvastamine on alles esimene samm. Selle järel tuleb otsustada, milliste tegevustega saab riski vähendada ja millised muudatused vajavad ettevõttes elluviimist.

See muudab riskianalüüsi praktiliseks.

Kui riskihindamine ei põhjusta vajaduse korral ühtegi muudatust, jääb selle mõju piiratuks.

Tegevuskava aitab muuta tähelepanekud konkreetseteks töödeks.

Tööõnnetused näitavad riskide tegelikku mõju

Tööõnnetuste käsitlemine aitab tööohutuskoolitusel osalejal näha, mis võib juhtuda siis, kui oluline risk jääb tähelepanuta või ennetus ei toimi. Õnnetuse analüüsimisel on vaja hinnata nii otsest sündmust kui ka selle taga olnud töökorraldust.

Kas töötaja oli välja õpetatud?

Kas oht oli riskianalüüsis tuvastatud?

Kas kasutusel olnud töövahend sobis?

Kas mõni varasem ohumärk jäi märkamata?

Need küsimused aitavad liikuda juhtunu kirjeldamisest ennetamiseni.

Kutsehaigestumised ja pikaajalised riskid

Kutsehaigestumiste teema näitab, miks riskianalüüs peab arvestama ka aeglaselt kujunevate tervisemõjudega.Kõik tööga seotud kahjustused ei teki ühe sündmuse tulemusel. Mõni probleem kujuneb pikema aja jooksul korduva koormuse või kokkupuute tõttu.

See seob kutsehaigestumised eriti tugevalt füsioloogiliste, keemiliste ja füüsikaliste riskide käsitlemisega.

Risk tuleb võimalusel tuvastada enne, kui inimese tervis on juba kahjustatud.

Kellele sobib riskide fookusega tööohutuskoolitus?

Koolitus sobib töökeskkonnavolinikule ja töökeskkonnanõukogu liikmele, kes vajavad teadmisi töökeskkonna hindamiseks ja riskide ennetamisega seotud küsimustes osalemiseks. Koolituse läbinu peab oskama koostada riskianalüüsi ja tegevuskava ning tundma peamisi ohutegureid.

Sisu võib olla praktiliselt kasulik ka teistele inimestele, kes ettevõttes tööohutusega tegelevad.

LOE LISAKS: Tööohutuskoolitus – tööõnnetused, terviseriskid ja töötaja tervise kaitse