Töökeskkonnavoliniku koolitus: kuidas eksam edukalt läbida?

Veebipõhine tööohutuskoolitus - Koolitusveeb.ee

TÖÖTERVISHOIU ja TÖÖOHUTUSE E- KOOLITUS

TÖÖTERVISHOIU ja TÖÖOHUTUSE E- KOOLITUS ➤TÖÖKESKKONNAVOLINIKU ja ➤TÖÖKESKKONNANÕUKOGU LIIKME esmane koolitus. Veebipõhine koolitus vastab 24 akadeemilise tunni õppekavale. Veebikeskkonnas on koolituse läbimise kiirus aga individuaalne.
Koolitus on saadaval 24/7 ehk telli ja läbi siis kui ise soovid.
Hind119 €
Loe edasi

Video töötervishoiu ja tööohutuse koolituse läbimise kohta:

5 LIHTSAT SAMMU TÖÖTERVISHOIU ja TÖÖOHUTUSKOOLITUSE TUNNISTUSE SAAMISEKS

  • Registreeri kasutajaks
  • Vormista tellimus
  • Maksa ülekandega või läbi pangalingi
  • Läbi koolitus
  • Prindi tunnistus või saada e-mailile

See kõik saadaval 24/7

TAGATUD KVALITEET

Koolitusveeb OÜ poolt pakutava töötervishoiu ja -ohutusalase koolituse vastavus: 

Koolitusveeb OÜ veebipõhine koolitus on vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega ning tunnustatud EESTI HARIDUSE KVALITEEDIAGENTUURI poolt.

Tutvu ka meie tööohutuskoolituste kvaliteedi tagamise alustega SIIT.

KVALITEEDIGARANTII

Kui koolitus ei sobi, tagastame esmatellijale 100% koolituse maksumuse. Loe lisaks SIIT.

Soovid koolitust tellida?

Registreeri kasutajaks

Registreeri

Tekkis küsimus?

Võta meiega ühendust

KONTAKT

Töökeskkonnavoliniku koolitus: kuidas eksam edukalt läbida?

 

Töökeskkonnavoliniku koolitus aitab eksamiks valmistuda samm-sammult: enne tunnistuse saamist on teada nii vahetestide ülesehitus kui ka lõpueksami läbimispiir. Kas eksam töökeskkonnavoliniku koolituse lõpus tundub keeruline? Enamasti aitab kõige rohkem see, kui tead juba enne õppima asumist, mis sind ees ootab. Koolitus on jagatud neljaks osaks ning iga osa järel saad teadmisi proovile panna. Vaatame koos, kui palju küsimusi tuleb lahendada, millist tulemust on vaja ja kuidas jõuda kindlalt tunnistuseni.

 

Kuidas toimub töökeskkonnavoliniku koolitus ja lõpueksam veebis?

Töökeskkonnavoliniku koolitus toimub veebis nelja õppeosana ning lõpeb 40 küsimusega lõpueksamiga. Igas vahetestis on 16 küsimust ning koolituse lõpus tuleb sooritada 40 küsimusega lõpueksam. Igal küsimusel on kolm vastusevarianti ja ainult üks õige vastus. Testid aitavad kontrollida, kas töötervishoiu ja tööohutuse teemad on selgeks saanud. Küsimused puudutavad läbitud õpet, seega tasub materjalid läbi töötada, mitte keskenduda üksnes üksikute vastuste meeldejätmisele. Nimelise tunnistuse saamiseks peab lõpueksam olema edukalt sooritatud. Õpe jaguneb neljaks sisuliseks osaks, millest igaühe järel toimub vahetest. Esimeses osas tutvustatakse töötervishoiusüsteemi Eestis, töötajate väljaõpet ning töökeskkonna riskianalüüsi ja sisekontrolli. Teine osa keskendub füüsikalistele, keemilistele, bioloogilistele, füsioloogilistele ja psühhosotsiaalsetele ohuteguritele. Kolmandas osas käsitletakse tööõnnetusi, kutsehaigestumisi, esmaabi, tervisekontrolli ja tööga seotud haigusi. Neljandas osas koondatakse ettevõttes kasutatavaid töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi ning näidisdokumente. Selline järjestus loob võimaluse enne lõpueksamit erinevad teemad järjest läbi töötada. Kogu koolitust ei pea läbima ühe korraga.

Mitu testi tuleb läbida, et töökeskkonnavoliniku koolitus lõpetada?

Et töökeskkonnavoliniku koolitus lõpetada, tuleb teha neli vahetesti ja üks lõpueksam. Igas vahetestis on 16 küsimust ning koolituse lõpus tuleb sooritada 40 küsimusega lõpueksam. Igal küsimusel on kolm vastusevarianti ja ainult üks õige vastus. Testid aitavad kontrollida, kas töötervishoiu ja tööohutuse teemad on selgeks saanud. Küsimused puudutavad läbitud õpet, seega tasub materjalid läbi töötada, mitte keskenduda üksnes üksikute vastuste meeldejätmisele. Nimelise tunnistuse saamiseks peab lõpueksam olema edukalt sooritatud. Teadmiste kontroll kuulub töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmakoolituse juurde. Esimene õppeosa käsitleb Eesti töötervishoiusüsteemi, töötajate väljaõpet, riskianalüüsi ja sisekontrolli. Teises osas õpitakse viit ohutegurite rühma, kolmandas tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste teemasid ning neljandas tutvutakse näidisdokumentidega. Iga osa järel on 16 küsimusega vahetest, lõpetamisel 40 küsimusega eksam. Iga testi tegemiseks on kaks tundi. Vähemalt 75% õigete vastuste nõue tähendab, et pelgalt materjalide avamisest ei piisa. Igas vahetestis on 16 küsimust. Edukaks läbimiseks tuleb vastata õigesti vähemalt 75%-le ehk vähemalt 12 küsimusele.

Loe lisaks: Mida sisaldab töökeskkonnavoliniku koolitus ja mida seal õpid?

Mitu õiget vastust on vaja, et töökeskkonnavoliniku koolitus läbida?

Töökeskkonnavoliniku koolituse lõpueksami läbimiseks on vaja vähemalt 30 õiget vastust 40 küsimusest. See on 75% kõigist küsimustest. Lõpueksamiga kontrollitakse kogu koolituse jooksul õpitut, mitte ainult viimast õppeosa. Eksami tegemiseks on eraldi kaks tundi. Kui lõpueksam on edukalt sooritatud, saab õppija kohe nimelise tunnistuse, mille võib salvestada, välja printida või e-postiga edasi saata. Kui vajalik tulemus jääb saavutamata, tunnistust ei väljastata. Vahetesti ja lõpueksami läbimiseks on vaja vähemalt 75% õigeid vastuseid. 16 küsimusega vahetestis tähendab see 12 ning 40 küsimusega lõpueksamis 30 õiget vastust. Vahetesti ja lõpueksami küsimuste arv on erinev, kuid läbimispiir on sama. Tähtis ei ole ainult kõigile küsimustele vastata, vaid valida piisavalt palju õigeid vastuseid. Kui mõni teema jääb ebakindlaks, tasub see enne lõpueksamit uuesti läbi õppida. Koolituse lõpetamiseks tuleb saavutada nõutud tulemus lõpueksamil. Igas vahetestis on 16 küsimust. Edukaks läbimiseks tuleb vastata õigesti vähemalt 75%-le ehk vähemalt 12 küsimusele.

Kuidas aitab töökeskkonnavoliniku koolitus lõpueksamiks valmistuda?

Töökeskkonnavoliniku koolitus valmistab lõpueksamiks ette nelja õppeosa ja nende järel tehtavate vahetestide abil. Seetõttu tasub õppijal enne iga vahetesti üle vaadata just vastavas osas käsitletud mõisted. Esimeses osas on tähtsal kohal tööandja ja töötaja ülesanded, juhendamine ning riskianalüüs. Teises osas tuleb eristada füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Kolmanda osa teemad on tööõnnetused, kutsehaigestumised ja tervisekontroll; neljandas käsitletakse ettevõtte tööohutusega seotud praktilisi dokumente. Õppija võib iga osa järel sõnastada oma sõnadega, mida volinik peab ettevõttes märkama ning kellele probleemist teada andma. Kui mõni teema jääb ebaselgeks, on mõistlik sellele enne testi tagasi pöörduda. Testi jaoks tuleks valida aeg, mil õppijat ei katkestata, sest igal testil ja lõpueksamil on eraldi kahetunnine sooritusaeg. Lõpueksamil ei piisa ainult koolituse avamisest või õppeosade läbivaatamisest: tunnistuse saamiseks tuleb saavutada nõutud tulemus. Nii saab õppija keskenduda tegelikule arusaamisele, mitte ainult küsimuste arvule. Riskianalüüs on esimese õppeosa üks põhiteemasid.

Loe lisaks: Töökeskkonnavoliniku koolitus: kuidas tunnistus saada?

Mitu küsimust on vahetestides ja lõpueksamil?

Igas vahetestis on 16 küsimust ja lõpueksamil 40 küsimust. Igal küsimusel on kolm vastusevarianti ja ainult üks õige vastus. Testid aitavad kontrollida, kas töötervishoiu ja tööohutuse teemad on selgeks saanud. Küsimused puudutavad läbitud õpet, seega tasub materjalid läbi töötada, mitte keskenduda üksnes üksikute vastuste meeldejätmisele. Nimelise tunnistuse saamiseks peab lõpueksam olema edukalt sooritatud. Igas vahetestis on 16 küsimust. Edukaks läbimiseks tuleb vastata õigesti vähemalt 75%-le ehk vähemalt 12 küsimusele. Vahetest toimub pärast iga õppeosa ja aitab enne edasi liikumist aru saada, kas selle osa teemad on selged. Testi tegemiseks on kaks tundi; õppematerjalide läbimisele sama ajapiirang ei kehti. Vahetesti edukas sooritamine ei tähenda veel kogu 24 akadeemilise tunni koolituse lõpetamist: selleks tuleb läbida ka ülejäänud osad ja lõpueksam. Iga testiküsimuse juures on kolm vastusevarianti, millest üks on õige.

Kui palju aega on testide tegemiseks?

Iga vahetesti ja lõpueksami tegemiseks on eraldi kaks tundi. See piirang puudutab testi, mitte kogu õppimiseks kuluvat aega. Kõiki nelja õppeosa ei pea kahe tunni jooksul läbi töötama: veebikoolitust saab õppida omas tempos ning vajaduse korral pooleli jätta ja jätkata. Testi alustades tasub valida aeg, mil saad rahulikult keskenduda. Kaht tundi ei pea tingimata täielikult ära kasutama; oluline on küsimused läbi lugeda, vastuseid kaaluda ja oma teadmised proovile panna. Kogu koolitust ei pea läbima ühe korraga. Õppida saab ööpäev läbi (24/7) ja endale sobivas tempos ning poolelijäänud õppe juurde hiljem tagasi tulla. Uuesti sisse logides saad jätkata kohast, kus viimati pooleli jäid. Õppematerjalide läbimiseks ei ole kindlat tähtaega, kuid testi alustamise järel on selle tegemiseks kaks tundi. 

Mis juhtub, kui lõpueksam jääb sooritamata?

Kui lõpueksam jääb sooritamata, tunnistust ei väljastata. Testi kahe tunni pikkuse aja jooksul saab teha korduskatseid, kuid kui lõpueksam jääb sellegipoolest läbimata, tuleb tellida uus koolitus. Seetõttu ei tasu loota piiramatu aja jooksul tasuta korduskatsetele. Enne eksamit on mõistlik läbida kõik neli õppeosa tähelepanelikult, kontrollida teadmisi vahetestides ja korrata keerulisemaid teemasid. Eesmärk on saada vähemalt 30 õiget vastust 40 küsimusest ning omandada teadmised, mida töötajate esindaja oma töös vajab. Kahe tunni jooksul saab vahetesti või lõpueksamit vajaduse korral uuesti proovida. See ei tähenda piiramatut arvu katseid pärast kahetunnise testiakna lõppu. Kui tulemus jääb alla 75%, tasub tähelepanu pöörata küsimustele, millele vastamine oli keeruline, ja korrata vastavaid teemasid. Eesmärk on tööohutuse põhimõtetest aru saada, mitte lihtsalt test kiiresti ära teha. Arvesta, et pärast lõpueksami ebaõnnestumist tuleb uueks läbimiseks tellida uus koolitus. Tööandja saab õppijat toetada, korraldades talle õppimiseks sobiva aja ja võimaluse.

Milliseid teemasid lõpueksamil küsitakse?

Lõpueksam kontrollib kõigi nelja õppeosa teadmisi töötervishoiu, ohutegurite, tööõnnetuste ja näidisdokumentide kohta. Esimeses osas tutvustatakse töötervishoiusüsteemi Eestis, töötajate väljaõpet ning töökeskkonna riskianalüüsi ja sisekontrolli. Teine osa keskendub füüsikalistele, keemilistele, bioloogilistele, füsioloogilistele ja psühhosotsiaalsetele ohuteguritele. Kolmandas osas käsitletakse tööõnnetusi, kutsehaigestumisi, esmaabi, tervisekontrolli ja tööga seotud haigusi. Neljandas osas koondatakse ettevõttes kasutatavaid töötervishoiu ja tööohutuse tegevusi ning näidisdokumente. Selline järjestus loob võimaluse enne lõpueksamit erinevad teemad järjest läbi töötada. Teises õppeosas käsitletakse viit ohutegurite rühma: füüsikalisi, keemilisi, bioloogilisi, füsioloogilisi ja psühhosotsiaalseid ohutegureid. Need aitavad kirjeldada töökeskkonda eri vaatenurkadest. Kui õppija keskendub ainult nähtavatele ohtudele, võib tema arusaam töötervishoiust jääda puudulikuks. Kursuse struktuur näitab, et tööohutuse küsimusi tuleb käsitleda laiemalt, arvestades ka töökorralduse ja töökoormusega seotud tegureid. Töökeskkonnavolinikule annab selline jaotus keele, millega probleeme märgata ja neist kolleegidega rääkida. Eksami ettevalmistamisel on kasulik eristada ohutegurite rühmi ja nende tähendust. Tööõnnetused ja kutsehaigestumised on koolituse kolmanda osa keskne teema. Samas osas käsitletakse esmaabi.

Loe lisaks: Töökeskkonnavoliniku koolitus: mida peab teadma tööõnnetustest?

 

Korduma kippuvad küsimused

Kas töökeskkonnavoliniku koolitus sisaldab valikvastustega teste?

Jah, töökeskkonnavoliniku koolitus sisaldab nelja valikvastustega vahetesti ja lõpueksamit. Igal küsimusel on kolm vastusevarianti, millest üks on õige.

Kas töökeskkonnavoliniku koolitus tuleb läbida ühe korraga?

Ei, töökeskkonnavoliniku koolitust ei pea läbima ühe korraga. Õppimise saab katkestada ja hiljem poolelijäänud kohast jätkata. Testide sooritamiseks on siiski eraldi kaks tundi.

Mitu vastusevarianti on igal küsimusel?

Igal vahetesti ja lõpueksami küsimusel on kolm vastusevarianti, millest üks on õige. Küsimused kontrollivad läbitud õppematerjali mõistmist.

Kas lõpueksami läbimiseks piisab 75% õigetest vastustest?

Jah, lõpueksami läbimiseks piisab vähemalt 75% õigetest vastustest ehk 30 õigest vastusest 40 küsimusest. Pärast edukat eksamit saab nimelise tunnistuse kohe kätte.

 

Praktiline õppimisplaan

Jaga õppematerjal neljaks osaks ja vali teadmiste kontrolliks rahulik aeg. Enne eksamit korda keerulisemad teemad üle. Veebis õppimine võimaldab materjalide juurde tagasi tulla.

Näide ajakava koostamisest

Vali kõigepealt nädal, mil õppimiseks on tööpäeva jooksul võimalik aega leida. Jaga teemad mitme päeva peale, et need ei konkureeriks kiireloomuliste ülesannetega. Kui tööpäev läheb ootamatult tihedaks, võimaldab veebipõhine õpe hiljem pooleli jäänud teemast jätkata. Enne testi tasub aga veenduda, et oled saanud keskenduda kogu vastava õppeosa sisule. Pea meeles, et iga testi ajapiirang puudutab testi sooritamist, mitte kogu õppimist. Eralda kalendris viimaseks teadmiste kontrolliks rahulik aeg ning hoia vajalikud sisselogimisandmed käepärast.

Mida saab tööandja teha, et eksam sujuks?

Tööandja saab õppijaga kokku leppida, millal on võimalik koolitus läbida nii, et tööülesanded ei segaks. Samuti saab ta täpsustada, kellele tunnistus pärast edukat lõpueksamit edastada. Kui need asjad on teada, jääb õppijal vähem korralduslikke küsimusi. Lihtne koolituse korraldus ei tähenda automaatselt kerget eksamit, vaid selget õppeteekonda: materjal, vahetestid, lõpueksam ja tunnistus.

Meelespea enne teadmiste kontrolli

Enne testi alustamist kontrolli, kas saad kaks tundi keskenduda ega pea samal ajal tööülesandeid täitma. Vaata üle õppeosa põhimõisted, eriti need, mille juures oled varem peatunud. Kui küsimus tundub keeruline, loe sõnastus hoolikalt läbi ning mõtle, millist tööohutuse põhimõtet see kontrollib. Ära eelda, et kõik küsimused puudutavad üksnes definitsioone: koolituse eesmärk on anda arusaam töötervishoiust, ohuteguritest ja töötajate esindamisest. Testiks valmistumine on lihtsam, kui oled materjali juba varem osadeks jaganud.

Mida tähendab eksami läbimine tööandja jaoks?

Pärast edukat lõpueksamit saab õppija koolituse läbimist tõendava nimelise tunnistuse kohe salvestada. Tööandjale võib selle edastada vastavalt ettevõttes kokku lepitud korrale. See vähendab korralduslikku lisatööd, kuid ei muuda koolituse sisu vähem oluliseks. Töökeskkonnavolinik kasutab saadud teadmisi ka pärast eksamit, kui tal tuleb töötajaid esindada, märgata riske ja suhelda tööandjaga.

Enne eksamit võid koostada endale kolme punktiga meelespea: milliseid teemasid tuleb korrata, millal saad segamatult testi teha ning kellele pärast edukat lõpetamist tunnistus saata. Selline lihtne plaan aitab vähendada ebakindlust ega nõua keerulist ettevalmistust. Veebikoolituse mugavus seisneb selles, et õppimine saab toimuda paindlikult, samal ajal kui teadmiste kontrolli tingimused on selged.

Millist tuge saab õppija küsimuste korral?

Koolitusveebi avaldatud kvaliteedi tagamise aluste järgi saavad õppijad õppekeskkonna või materjalide kohta küsimusi esitada klienditoele. Koolitusveebi õppekava täiendatakse vajaduse korral ning tagasisidet kasutatakse koolituse parandamiseks. Koolitusveeb märgib, et õppekeskkond on läbinud Eesti Hariduse Kvaliteediagentuuri esindajate kontrolli. See ei ole lubadus eksami automaatsest läbimisest.

 

Töökeskkonnavoliniku koolitus Koolitusveebis

Töökeskkonnavoliniku koolitus Koolitusveebis võimaldab valmistuda vahetestideks ja lõpueksamiks endale sobivas tempos. Enne eksamit saad tutvuda nelja õppeosa teemadega ning valida teadmiste kontrolliks rahuliku aja. Vahetestis tuleb õigesti vastata vähemalt 12 küsimusele 16-st ja lõpueksamis 30 küsimusele 40-st. Pärast edukat lõpueksamit saad nimelise tunnistuse kohe salvestada või edasi saata. Tutvu Koolitusveebi töökeskkonnavoliniku koolitusega ning alusta õppimist sulle sobival ajal.

Läbi koolitus: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE (24 ak t) KOOLITUS

 
Veebilehel kasutatakse küpsiseid. Veebilehe kasutamist jätkates nõustute küpsiste kasutamisega. Nõustun Kasutustingimused