See kõik saadaval 24/7
Koolitusveeb OÜ poolt pakutava töötervishoiu ja -ohutusalase koolituse vastavus:
Koolitusveeb OÜ veebipõhine koolitus on vastavuses Eesti Vabariigi seadusandlusega ning tunnustatud EESTI HARIDUSE KVALITEEDIAGENTUURI poolt.
Tutvu ka meie tööohutuskoolituste kvaliteedi tagamise alustega SIIT.
Kui koolitus ei sobi, tagastame esmatellijale 100% koolituse maksumuse. Loe lisaks SIIT.
Registreeri kasutajaks
Võta meiega ühendust
Töökeskkonnavoliniku koolitus käsitleb ka psühhosotsiaalseid ohutegureid, mis ei pruugi tööpäevas esmapilgul silma paista. Mõnikord ei ole töökeskkonna probleem silmaga nähtav. Katkine töövahend või libe põrand hakkab kiiresti silma, kuid pidev kiirustamine, pingelised suhted ja tunne, et töö ei saa kunagi otsa, võivad jääda pikaks ajaks märkamata. Kujuta ette, et kolleeg ütleb sulle lõunapausil: „Ma ei jõua enam kõike ära teha.” Kui oled töökeskkonnavolinik, ei pea sa tema muret üksinda lahendama. Küll aga saad aidata selle kuuldavaks teha. Vaatame, kuidas märgata psühhosotsiaalsete ohuteguritega seotud küsimusi, kuidas töötajatega rääkida ja milliseid teadmisi annab voliniku koolitus.
Töökeskkonnavoliniku koolitus käsitleb psühhosotsiaalseid ohutegureid ühe töökeskkonna riskide rühmana. Ta võib öelda palju lihtsamalt, et tööpäevad on liiga tihedad, ootused on ebaselged või meeskonnas on raske omavahel rääkida. Oluline on kuulata kirjeldust, mitte hakata kohe otsima sellele ametlikku nimetust. Võid küsida, millise tööülesande või olukorraga mure seostub ja kas see puudutab ka teisi inimesi. Selline täpsustamine aitab eristada konkreetset töökorralduse küsimust üldisest rahulolematusest. Töökeskkonnavoliniku ülesanne ei ole panna kolleegile diagnoosi või anda nõustamisteenust, vaid aidata töökeskkonda puudutav teave sobiva osapooleni viia. Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmakoolitus koosneb neljast õppeosast ning vastab 24 akadeemilise tunni õppekavale. Esimeses osas käsitletakse töötervishoiusüsteemi, töötajate väljaõpet ning riskianalüüsi ja sisekontrolli. Teises osas tutvutakse viie ohutegurite rühmaga, sealhulgas psühhosotsiaalsete ohuteguritega. Kolmas osa puudutab tööõnnetusi, kutsehaigestumist ja tervisega seotud teemasid. Neljandas osas on praktilised näidisdokumendid. See tähendab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid ei ole koolituses eraldiseisev nõustamisteenus. Neid vaadeldakse töötervishoiu ja tööohutuse terviku osana.
Töökeskkonnavoliniku koolitus aitab tööstressi märgata, sest tutvustab töökorralduse ja töötajate heaoluga seotud ohutegureid. Kiire vastus „meil kõigil on palju tööd” võib vestluse lõpetada enne, kui selgub, milles probleem seisneb. Kasulikum on küsida rahulikult, mis olukorras pinge tekib ja mida töötaja sooviks muuta. Samuti tasub selgitada, mida saad volinikuna teha: vahendada tööohutusega seotud küsimusi ning aidata neid tööandjaga arutada. Ära luba lahendust, mida sa ise otsustada ei saa. Kui mure on isiklik või tundlik, tuleb selle jagamisel arvestada töötaja soovidega ning vältida ebavajalike üksikasjade levitamist. Töökoha mured ei esine alati üksikult. Näiteks võib töötaja kirjeldada korraga ebamugavat tööasendit, ebaselget tööjuhist ja kiiret töötempot. Õppekavas käsitletakse füsioloogilisi ning psühhosotsiaalseid ohutegureid eraldi, et õppija oskaks nende vahel vahet teha. Igapäevases töös võib siiski olla kasulik vaadata olukorda tervikuna. Volinik saab küsida, millised tähelepanekud puudutavad töövahendit, millised töökorraldust ja millised juhendamist. Nii ei muutu vestlus ainult ühe termini selgitamiseks, vaid aitab kirjeldada tegelikku tööolukorda.
Loe lisaks: Kuidas aitab töökeskkonnavoliniku koolitus riskianalüüsis osaleda?
Töökeskkonnavoliniku koolitus aitab mõista, et liiga suur töökoormus võib olla töökeskkonna probleem. Võid küsida: millised ülesanded kipuvad tööpäeva lõpus lõpetamata jääma? Kas tähtajad on töötajatele arusaadavad? Kas töömaht muutub ootamatult? Kas töötaja teab, kelle poole küsimusega pöörduda? Sellised küsimused ei anna veel vastust sellele, kas risk on suur või väike. Küll aga aitavad need näha, kas mure on seotud töö planeerimise, info liikumise või mõne muu konkreetse olukorraga. Töökeskkonnavolinik saab aidata teha töötaja kogemusest selge kirjelduse, mida on võimalik tööandjaga arutada. Töökeskkonnavoliniku ja töökeskkonnanõukogu liikme esmakoolitus koosneb neljast õppeosast ning vastab 24 akadeemilise tunni õppekavale. Esimeses osas käsitletakse töötervishoiusüsteemi, töötajate väljaõpet ning riskianalüüsi ja sisekontrolli. Teises osas tutvutakse viie ohutegurite rühmaga, sealhulgas psühhosotsiaalsete ohuteguritega. Kolmas osa puudutab tööõnnetusi, kutsehaigestumist ja tervisega seotud teemasid. Neljandas osas on praktilised näidisdokumendid. See tähendab, et psühhosotsiaalsed ohutegurid ei ole koolituses eraldiseisev nõustamisteenus. Neid vaadeldakse töötervishoiu ja tööohutuse terviku osana.
Töökeskkonnavoliniku koolitus aitab töötajate muresid tööandjale vahendada, õpetades märkama ohte ja mõistma esindaja rolli. Volinik saab aidata töötajatel tähelepanekuid täpsustada. Kas kiireks läheb mõne kindla tööülesande juures? Kas töö muutub keeruliseks kindlal nädalapäeval? Kas juhised muutuvad või saabub vajalik info liiga hilja? Küsimuste eesmärk ei ole töötajat üle kuulata, vaid muuta mure arusaadavaks. Nii saab ettevõttes rääkida konkreetsest tööolukorrast, mitte üksnes üldisest pingetundest. Sama lähenemine aitab ka siis, kui tähelepanekuid tuleb eri osakondadest ja nende töökorraldus on erinev. Ühekordne vestlus on hea algus, kuid ohutuskultuur kujuneb järjepidevast suhtlusest. Kui töötajate mure on tööandjale edasi antud, võiks olla selge, kuidas teema käsitlemine jätkub. Volinik ei pea ise koostama kogu tegevuskava, kuid tal on mõistlik teada, kelle poole saab järgmiste küsimustega pöörduda. Ka töötajatele võiks selgitada, et nende tähelepanekud on arutelu osa, mitte lihtsalt formaalne teade. Kui mõni töökorralduse küsimus jääb alles, saab selle juurde tagasi tulla. Selline koostöö toetab töötajate usaldust ning aitab hoida tööohutuse teemat igapäevases tähelepanus.
Loe lisaks: Milliseid õigusi aitab töökeskkonnavoliniku koolitus mõista?
Tööl võivad psühhosotsiaalseteks ohuteguriteks olla näiteks liigne tööpinge, ülekoormus ja pingelised suhted. Tegelikult mõjutab töötajat ka see, kuidas töö on korraldatud ja milline on igapäevane õhkkond. Koolituse õppekava eristab viit ohutegurite rühma: füüsikalised, keemilised, bioloogilised, füsioloogilised ja psühhosotsiaalsed ohutegurid. Just viimasesse rühma kuuluvate küsimuste märkamiseks on vaja oskust töötajate kogemusi kuulata. Ühe inimese jaoks võib keeruline olla pidevalt muutuv töökorraldus, teise jaoks suhtlus meeskonnas. Kõik ebameeldivad tööpäevad ei tähenda automaatselt ohtlikku töökeskkonda, kuid korduvaid muresid ei tasu tähelepanuta jätta. Kui kolleeg räägib pingelistest suhetest, saab volinik ta ära kuulata ja aidata tööolukorraga seotud mure sobiva inimeseni viia. Seetõttu ei ole mõistlik hakata kohe otsustama, kellel on õigus või kes on süüdi. Volinik saab kuulata, millist tööolukorda kirjeldatakse ja kas see mõjutab töötaja võimalust oma ülesandeid teha. Kui teema on tundlik, peaks töötaja teadma, kuidas tema tähelepanekut kasutatakse. Volinik ei pea korraldama iseseisvat konfliktijuhtimist ega andma hinnangut inimeste iseloomule.
Kui töötaja kurdab pidevat tööpinget, saab volinik ta ära kuulata ja probleemile tööandja tähelepanu juhtida. Töökeskkonnavoliniku roll on siin väga praktiline: ta esindab töötajaid töötervishoiu ja tööohutuse küsimustes ning saab aidata nende tähelepanekuid koondada. Näiteks võib mitu inimest eraldi öelda, et tööpäeva lõpus jääb ülesandeid pidevalt üle. Volinik ei pea selle põhjal otsustama, kui suur on risk. Ta saab aga küsida, kas tegemist on ühekordse kiire perioodi või pikemalt kestva murega, ning viia tähelepaneku ettevõtte tööohutusalasesse arutelusse. Varane suhtlus aitab muret täpsemalt kirjeldada. Kui kolleeg räägib tööstressist, kuula tema mure kõigepealt lõpuni ja küsi siis vajaduse korral täpsustusi. Kiire vastus „meil kõigil on palju tööd” võib vestluse lõpetada enne, kui selgub, milles probleem seisneb. Kasulikum on küsida rahulikult, mis olukorras pinge tekib ja mida töötaja sooviks muuta. Samuti tasub selgitada, mida saad volinikuna teha: vahendada tööohutusega seotud küsimusi ning aidata neid tööandjaga arutada. Ära luba lahendust, mida sa ise otsustada ei saa.
Psühhosotsiaalseid ohutegureid tuleb riskianalüüsis käsitleda koos teiste töökoha ohtudega. Õppematerjali järgi tuleb tööga seotud riske vaadelda süsteemselt ning arvestada erinevate ohutegurite rühmadega. Kui töötajad kirjeldavad korduvaid probleeme töökorralduses, võib see olla oluline sisend riskide hindamise arutelusse. Volinik saab aidata kirjeldada, kus ja millal probleem tekib ning kuidas see töötaja tööd mõjutab. Ta ei pea kogu riskianalüüsi üksinda koostama. Tema panus seisneb töötajate kogemuse vahendamises. Nii saavad riskianalüüsis kohtuda kaks vaatenurka: ettevõtte tööohutuse korraldus ning inimeste igapäevane kogemus oma töökohal. Jah, ka ühe töötaja mure väärib tähelepanu, kuid selle põhjal ei saa automaatselt teha järeldusi kogu ettevõtte kohta. Oluline on aru saada, mida inimene täpselt kirjeldab. Mõnikord puudutab mure konkreetset tööülesannet või üht osakonda, mõnikord kordub sarnane kogemus paljudel töötajatel. Volinik saab küsida täpsustusi ja vajaduse korral vahendada teemat üldisemalt, ilma et ta avaldaks kellegi isiklikke detaile. Kui tähelepanek jääb ebaselgeks, on parem seda täpsustada kui esitada oletusi kindla faktina.
Loe lisaks: Töökeskkonnavoliniku koolitus: volinik või spetsialist – mis vahe on?
Volinik saab suhtlust parandada, kuulates töötajaid ja vahendades nende tähelepanekuid tööandjale. Volinik saab aidata töötajatel tähelepanekuid täpsustada. Kas kiireks läheb mõne kindla tööülesande juures? Kas töö muutub keeruliseks kindlal nädalapäeval? Kas juhised muutuvad või saabub vajalik info liiga hilja? Küsimuste eesmärk ei ole töötajat üle kuulata, vaid muuta mure arusaadavaks. Nii saab ettevõttes rääkida konkreetsest tööolukorrast, mitte üksnes üldisest pingetundest. Sama lähenemine aitab ka siis, kui tähelepanekuid tuleb eri osakondadest ja nende töökorraldus on erinev. Ühekordne vestlus on hea algus, kuid ohutuskultuur kujuneb järjepidevast suhtlusest. Kui töötajate mure on tööandjale edasi antud, võiks olla selge, kuidas teema käsitlemine jätkub. Volinik ei pea ise koostama kogu tegevuskava, kuid tal on mõistlik teada, kelle poole saab järgmiste küsimustega pöörduda. Ka töötajatele võiks selgitada, et nende tähelepanekud on arutelu osa, mitte lihtsalt formaalne teade. Kui mõni töökorralduse küsimus jääb alles, saab selle juurde tagasi tulla. Selline koostöö toetab töötajate usaldust ning aitab hoida tööohutuse teemat igapäevases tähelepanus.
Jah, töökeskkonnavoliniku koolitus käsitleb psühhosotsiaalseid ohutegureid, mis võivad olla seotud töötajate vaimse heaoluga.
Jah, töökeskkonnavoliniku koolitus aitab mõista, kuidas tööstressiga seotud olukordi töökeskkonna küsimusena märgata.
Ei, volinik ei pea töötaja tööstressi ise lahendama; tema ülesanne on töötaja tähelepanekuid kuulata ja vahendada.
Jah, psühhosotsiaalsed ohutegurid võivad ilmneda ka kodus töötades.
Kui töötaja kirjeldab pidevat kiirustamist või vastuolulisi ootusi, aitab üldise hinnangu asemel küsida konkreetseid näiteid. Millal pinge kõige enam tekib? Kas probleem on seotud töökoormuse, tööaja või ebaselge vastutusega? Volinik ei pea töötaja terviseseisundile hinnangut andma. Tema ülesanne on märgata töökeskkonnaga seotud küsimusi ning vahendada neid võimalikult täpselt.
Korduvad tähelepanekud võivad näidata, et küsimus puudutab töökorraldust laiemalt. Näiteks võib probleem ilmneda ühes vahetuses, kindla tööülesande ajal või uute töötajate sisseelamisel. Volinik saab aidata tähelepanekuid koondada, vältides põhjendamatuid oletusi ja isikuandmete liigset jagamist. Seejärel saab tööandjaga arutada, kas riskianalüüsi või ennetusmeetmeid tuleb täiendada.
Psühhosotsiaalsed ohutegurid ei ole alati nii üheselt nähtavad kui katkine töövahend. Mõisted võivad vajada järelemõtlemist ja seostamist tegelike olukordadega. Veebikoolitus võimaldab keerukamate teemade juurde naasta, ilma et kogu õppimine sõltuks ühest tunniplaanist. Nii saab äsja valitud esindaja valmistuda kolleegide kuulamiseks ja tööandjaga konstruktiivseks aruteluks.
Lühiajaline pingeline nädal ei tähenda alati süsteemset töökeskkonna probleemi. Tähelepanu vajab aga olukord, kus töötajad kirjeldavad pikema aja jooksul pidevat ületunnitööd, ebaselgeid ootusi või võimaluse puudumist puhata. Volinik saab koguda konkreetseid näiteid ja juhtida tähelepanu korduvatele mustritele. Otsuseid ennetusmeetmete kohta ei tee volinik üksi, kuid ta saab aidata töötajate kogemusi kuuldavaks teha.
Näiteks võib öelda, et mitu kolleegi kirjeldab sama tööprotsessi juures pidevat ajasurvet. See on täpsem kui väide, et juhtkond ei hooli töötajatest. Asjalik kirjeldus aitab uurida, kas probleemi taga on töömaht, tööjaotus või infopuudus. Kui töötaja jagab isiklikku muret, tuleb tema teavet käsitleda tähelepanelikult ja privaatsust austades. Töökeskkonnavoliniku koolitus aitab oma rolli mõista, kuid ei muuda volinikku tervishoiuspetsialistiks.
Volinik saab kuulata töötajate tähelepanekuid ja vahendada töökeskkonnaga seotud muresid, kuid ei pea ise hindama kellegi terviseseisundit. Kui küsimus puudutab tõsist või jätkuvat tervisemuret, tuleb kaasata asjakohane pädev abi. Tööandjaga arutelul keskendu eeskätt töökorraldusele ja riskide vähendamisele.
Hea töökeskkond ei sünni ainult dokumentidest. See kujuneb ka sellest, kas töötaja julgeb küsimusi küsida ja kas tema murega päriselt tegeletakse. Töökeskkonnavolinikuna saad aidata kolleege kuulata ning viia töötingimustega seotud tähelepanekud arutelusse. Kui soovid oma rolli kindlamalt mõista, tutvu Koolitusveebi töökeskkonnavoliniku esmakoolitusega. Õppekavas käsitletakse riskianalüüsi, töötajate esindamist ja erinevaid ohutegureid, sealhulgas psühhosotsiaalseid. Teadmised aitavad sul töökeskkonna küsimusi märgata ning tööandjaga sisulisemalt koostööd teha.
Läbi koolitus: TÖÖTERVISHOIU JA TÖÖOHUTUSE (24 ak t) KOOLITUS