Tööohutus ja töötervishoid

Mis on TÖÖOHUTUS ja TÖÖTERVISHOID?

Töö mõjutab inimese tervist nii negatiivselt kui ka positiivselt, mistõttu töötajate kokkupuude töökeskkonnas esinevate ohtudega võib kahjustada nende tervist nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Ohutu töökeskkonna tagamiseks on vaja järjepidevalt ja süsteemselt mõjutada töökeskkonda. See tähendab tervise ja ohutuse eest hoolitsemist nii olevikus kui ka tulevikus, minimeerides seeläbi võimalike terviseriskide teket. 

Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemine

Tegelemine ning seeläbi töökeskkonna arendamine ei kõrvalda või minimeeri ainult töökeskkonnas esinevaid ohte ning negatiivseid tegureid, vaid ka arendab ka positiivseid tegureid, mis teevad võimalikuks töötaja töövõime säilimise kogu tööelu kestel.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tähendab “Töötervishoid” järgnevat:

Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

Ettevõttes ohutu töökeskkonna tagamiseks, on seadusega määratud töötervishoiu ja tööohutuse teemadega peamiselt tegelevateks töökeskkonnaspetsialist ning töökeskkonnavolinik (kui töötajaid 10 või enam).

Vaata lisaks: Töötervishoiu ja tööohutuse seadus

Miks on ohutu töökeskkond ettevõttele oluline?

Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemine mõjutab otseselt kolme asja:

• Töötaja tervis ja heaolu — vähem tööõnnetusi, vähem kutsehaigusi, väiksem haiguspäevade arv
• Ettevõtte majanduslik tulemus — väiksemad sotsiaalmaksu ja hüvitiste kulud, väiksem tööjõu voolavus
• Õiguslik vastutus — TTOS nõuete täitmata jätmine toob kaasa Tööinspektsiooni sanktsioonid

Ettevõtted, kus tööohutust võetakse tõsiselt, näevad reeglina paremat töötajate rahulolu ja madalamat personali vahetumist — turvatunne töökohal on otseselt seotud motivatsiooniga.

Kes vastutab ettevõttes tööohutuse ja töötervishoiu eest?

 Töökeskkonnaspetsialisti ja töökeskkonnavoliniku rollid väärivad täpsemat lahtiseletamist.

 Töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnaspetsialist on tööandja poolt määratud isik (või tööandja ise, kui tal on selleks vajalikud teadmised), kes vastutab töötervishoiu ja tööohutuse korralduse eest ettevõttes igapäevaselt — sealhulgas riskianalüüsi koostamise, ohutegurite väljaselgitamise ja töötajate juhendamise eest.

Loe lähemalt, kes on töökeskkonnaspetsialist

Töökeskkonnavolinik

Kui ettevõttes töötab 10 või enam inimest, valivad töötajad endi hulgast töökeskkonnavoliniku, kes esindab töötajate huve tööohutuse küsimustes. Tema ülesanne on jälgida, et töötervishoiu ja tööohutuse abinõud oleksid rakendatud, ning teatada tööandjale viivitamata avastatud puudustest.

Loe lähemalt, kes on töökeskkonnavolinik

Töökeskkonna riskianalüüs — aluseks kõigele

Enne kui saab rääkida konkreetsetest kaitsemeetmetest, isikukaitsevahenditest või koolitusvajadusest, tuleb teada, millised ohud töökohal üldse esinevad. Just selleks koostatakse töökeskkonna riskianalüüs — see on tööandja kohustus ja iga tööohutussüsteemi lähtepunkt.

Loe lähemalt, mis on riskianalüüs ja milleks seda vaja on

Millised on peamised töökeskkonna ohutegurid?

Seadus jaotab töökeskkonna ohutegurid viide rühma:

• Füüsikalised — müra, vibratsioon, kiirgus, ebasobiv valgustus või temperatuur
• Keemilised — kemikaalid, tolm, aurud
• Bioloogilised — bakterid, viirused, seened
• Füsioloogilised — raskuste käsitsi teisaldamine, sundasendid, monotoonne töö
• Psühhosotsiaalsed — liigne töökoormus, pinged kolleegidega, pikaajaline üksinda töötamine

Pikaajaline kokkupuude ohuteguritega võib viia tööga seotud haigestumiseni, sealhulgas kutsehaiguseni.

Tööõnnetus, kutsehaigus ja isikukaitsevahendid

Tööõnnetus on äkkjuhtum — töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus töö tegemise ajal või tööandja huvides tegutsedes. Tööandja on kohustatud iga tööõnnetuse asjaolud välja selgitama ja tõsisematest juhtumitest Tööinspektsiooni teavitama.

Kutsehaigus kujuneb enamasti aja jooksul, korduval kokkupuutel kahjuliku teguriga — näiteks pikaajalisest mürast või kemikaalidest tingitud terviseprobleem.

Kui riskianalüüsist selgub, et ohtu ei ole võimalik muul viisil piisavalt vähendada, tuleb kasutusele võtta isikukaitsevahendid — kaitsekiiver, -kindad, kuulmiskaitsevahendid ja muud vahendid, mille sobivuse tagab tööandja.

(Kõiki neid mõisteid saab põhjalikumalt lugeda meie mõistete leheküljelt.)

Mis juhtub, kui tööohutuse nõudeid ei täideta?

Kui rikkumisega kaasneb oht töötaja tervisele või elule, näeb seadus ette rahatrahvi. Lisaks trahvile toob rikkumine kaasa Tööinspektsiooni järelevalve ja ettekirjutused.

Korduma kippuvad küsimused

Millal on ettevõttes kohustuslik töökeskkonnavolinik valida?
Kui ettevõttes töötab 10 või enam töötajat, valivad töötajad endi hulgast töökeskkonnavoliniku.

Mis vahe on tööohutusel ja töötervishoiul?
Tööohutus keskendub õnnetuste ja vigastuste ennetamisele, töötervishoid aga töötaja üldise tervise säilitamisele ja edendamisele. Praktikas käsitletakse mõlemat üheskoos.

Kes koostab töökeskkonna riskianalüüsi?
Riskianalüüsi koostab tavaliselt töökeskkonnaspetsialist, vajadusel koostöös töötervishoiuteenuse osutajaga. Vastutus lasub siiski alati tööandjal.

Kas tööohutuskoolitust saab läbida veebis?
Jah — Koolitusveeb pakub nii töökeskkonnaspetsialisti kui töökeskkonnavoliniku esma- ja täienduskoolitust täielikult veebipõhiselt.