Mõistete selgitused

Töö mõjutab inimese tervist nii negatiivselt kui ka positiivselt, mistõttu töötajate kokkupuude töökeskkonnas esinevate ohtudega võib kahjustada nende tervist nii füüsiliselt kui ka vaimselt.

Ohutu töökeskkonna tagamiseks on vaja järjepidevalt ja süsteemselt mõjutada töökeskkonda. See tähendab tervise ja ohutuse eest hoolitsemist nii olevikus kui ka tulevikus, minimeerides seeläbi võimalike terviseriskide teket.

Tööohutuse ja töötervishoiuga tegelemine ning seeläbi töökeskkonna arendamine ei kõrvaldada või minimeeri ainult töökeskkonnas esinevaid ohte ning negatiivseid tegureid, vaid ka arendab ka positiivseid tegureid, mis teevad võimalikuks töötaja töövõime säilimise kogu tööelu kestel.

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse kohaselt tähendab “Töötervishoid” järgnevat:

Töötaja tervisekahjustuse vältimiseks töökorraldus- ja meditsiiniabinõude rakendamist, töö kohandamist töötaja võimetele ning töötaja füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu edendamist.

Riskianalüüsi eesmärgiks on korraldada töökeskkonda, tagades seeläbi töökeskkonna maksimaalse ohutuse töötajatele. Selgitatakse välja kui palju mõjutavad töötajate tervist töökeskkonna ohutegurid ning kas töökeskkonnas esineb võimalikke õnnetusohte.

Kõik tööandjad, sõltumata ettevõtte tegevusalast või suurusest, peavad esitama oma ettevõtte riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas.

Riskianalüüsi käigus määrab tööandja kindlaks töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötaja tervist mõjutada. Määratakse ohu suurus ehk võimalikud riskid. Seejärel määratakse abinõud riskide vähendamiseks. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite (nt müra, vibratsioon, õhu keemiline koostis jms) parameetreid.

Riskianalüüsi uuendatakse kui töötingimustes on toimunud muudatused, ilmnevad uued asjaolud seoses tööprotsesside ohtlikkusega, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigestumine.

Tööandja peab tutvustama töötajatele riskianalüüsi tulemusi ja selle alusel koostatud riskide vähendamise tegevuskava. Tuleb selgitada, millised on tööga kaasnevad tervisriskid ja kuidas end nende eest kaitsta (töökorralduslikud abinõud, ohutud töövõtted, isikukaitsevahendid, jms).

Enamasti tegeleb ettevõttes riskianalüüsi koostamisega töökeskkonnaspetsialist. Kui ettevõttes on 10 või enam töötajat, siis kaasatakse riskianalüüsi koostamisse ka töötajate koosolekul valitud töökeskkonnavolinik. Ohutu töökeskkonna ning riskianalüüsi koostamise eest jääb aga siiski vastutavaks tööandja.

Igas ettevõttes (pole vahet, kas ettevõttes on 1 või enam töötajat) peab olema määratud töökeskkonnaspetsialist ning sellest tuleb teavitada Tööinspektsiooni.
Töökeskkonnaspetsialist peab olema töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ettevõtte töötervishoiu ja tööohutusalast tegevust, lähtudes õigusaktidega kehtestatud nõuetest.

Suurettevõttes töötab sageli üks või mitu põhikohaga töökeskkonnaspetsialisti, väikeettevõttes piisab, kui töökeskkonnaspetsialisti ülesanded on määratud ühele töötajatest teiste tööülesannete kõrval. Töökeskkonnaspetsialistiks võib olla määratud tööandja ise (pigem väikeettevõtete puhul), mõni tööandja töötajatest või võib kasutada ka ettevõttevälist teenuseosutajat.

Kes töökeskkonnaspetsialisti ülesandeid täidab või kui palju töökeskkonnaspetsialiste ettevõttes reaalselt vaja on, saab tööandja ise otsustada. Siinkohal tuleb silmas pidada, et töökeskkonnaspetsialistide arv peab olema piisav ohutu töökeskkonna korraldamiseks, arvestades ettevõtte suurust ning töökeskkonna ohtlikkust.

Töökeskkonnaspetsialisti määramisest peab teavitama tööandja kümne päeva jooksul (töökeskkonnaspetsialisti määramisest arvates) Tööinspektsiooni kirjalikult või läbi Tööinspektsiooni ISETEENINDUSE. Esitada tuleb järgnev:

– ettevõtte nimi,
– töökeskkonnaspetsialisti ees- ja perekonnanimi,
– ametikoht
– kontaktandmed (telefon, e-posti aadress).

Töökeskkonnaspetsialisti määramise korral töötajate hulgast jääb lõppvastutust ohutu töökeskkonna eest siiski tööandja kanda.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on korraldada ohutud töötingimused vastavalt õigusaktides kehtestatule. Töökeskkonnaspetsialist korraldab töökeskkonna riskianalüüsi läbiviimise, mille käigus selgitatakse välja töökeskkonnas esinevad ohud töötajate ohutusele ja tervisele. Riskianalüüsi tulemuste alusel koostatakse tegevuskava ohtude kõrvaldamiseks või vähendamiseks.

Töökeskkonnaspetsialisti ülesandeks on ka igapäevane töötingimuste jälgimine ohutuse tagamiseks – kui ilmneb otsene oht töötaja elule ja tervisele, on töökeskkonnaspetsialisti kohustuseks kuni ohu kõrvaldamiseni töö ajutiselt peatada. Töötaja on seaduse järgi kohustatud töökeskkonnaspetsialisti töökeskkonnaalaseid korraldusi järgima. Tööandja kohustuseks on tagada, et töökeskkonnaspetsialistil on olemas tööks vajalikud töövahendid.

Töökeskkonnaspetsialist kaasab oma tegevusse ka teisi osapooli – muuhulgas töötajaid ja nende esindajaid (küsides näiteks nende arvamust töökohal esinevate ohtude osas või kaasates nad isikukaitsevahendite valimisse) ning töötervishoiuteenuse osutajaid (tellides töökeskkonna ohutegurite mõõtmise teenust või konsulteerides tööpsühholoogiga töötajate tööalaste pingete maandamise osas).

Töökeskkonnaspetsialist peab olema töökeskkonnaalaste teadmiste ja oskustega, et saada aru töökeskkonnas esinevatest ohtudest ning korraldada tegevusi vältimaks võimalikke tööõnnetusi ning tööga seotud haigestumisi.

Et töökeskkonnaspetsialist oleks oma kohale sobilik/ pädev, peab ta:

– tundma töötervishoidu ja tööohutust reguleerivaid õigusakte;
– olema teadlik töötervishoiu ja tööohutuse korraldamise põhimõtetest;
– omama teadmisi töökeskkonna ohuteguritest ja oskama välja selgitada, millised neist ettevõttes esinevad;
– olema teadlik ohuteguri mõju vähendamiseks kasutatavatest abinõudest;
– teadma, milliseid töid ja millistes tingimustes ettevõttes tehakse;
– olema kursis töövahendite ohutuse ja töövahendite ohutu kasutamisega.

Töökeskkonnavolinik on töötajate esindaja töötervishoiu ja tööohutuse teemadel.

Töökeskkonnavolinik määratakse ametisse läbi valimise. Töökeskkonnavolinik on vajalik ettevõttesse, kus töötab töölepingu alusel kümme või enam töötajat.

Valimisteks korraldab Tööandja ettevõtte struktuuriüksuse või vahetuse töötajate koosoleku, millel on võimalik osaleda kõikidel töötajatel (võib ka volitatud esindaja kaudu) ning kus osaleb vähemalt 50% ettevõtte töötajatest.

Kui töökeskkonnavoliniku valimine ebaõnnestub, tuleb see koosoleku protokollis fikseerida.

Ettevõte võib tegutseda ilma töökeskkonnavolinikuta, kui töötajad ise ei soovi volinikku valida või ei soovi kandidaadid seda rolli täita.

Tööandja ise volinikku määrata ei saa. Mõne aja pärast tuleb korraldatakse uued valimised. Samas uute valimiste toimumise aega seaduses otseselt ei sätestata. Mõistlik on korraldada uued valimised, kui töötajad selleks soovi avaldavad.

Volinike arv sõltub ettevõtte suurusest ja töökorraldusest – võimalus volinik valida tuleb töötajatele anda igas ettevõttes, territoriaalselt eraldatud struktuuriüksuses või vahetuses, milles töötab üle 10 töötaja.

Kui töökeskkonnavolinik valitud, tuleb teavitada sellest tööandja poolt Tööinspektsiooni kümne päeva jooksul. Seda võib teha nii e-kirjaga kui ka läbi Tööinspektsiooni ISETEENINDUSE. Esitada tuleb järgnev:

– ettevõtte nimi,
– töökeskkonnavoliniku ees- ja perekonnanimi,
– ametikoht
– kontaktandmed (telefon, e-posti aadress).

Lõppvastutust ohutu töökeskkonna eest siiski tööandja kanda.

Töökeskkonnavoliniku volituste kehtivusaja otsustab töötajate koosolek. Õigus ennetähtaegselt töökeskkonnavolinik tagasi kutsuda ja uus esindaja valida on vaid töötajate koosolekul.

Töökeskkonnavoliniku peamised ülesanded:

– Aitab kaasa töökeskkonna parandamisele ning tööandja ja töötajate töökeskkonnaalase dialoogi tõhustamisele.
– Jälgib töökeskkonna olukorda lähtuvalt töötajatest, et töö oleks ohutu ning töötervishoiu ja tööohutusalaseid nõudeid täidetakse (nt töötajate juhendamine ja väljaõpe, isikukaitsevahendite kasutamine).
– On kursis konkreetsele ettevõttele rakenduvate töötervishoiu ja tööohutusalaste õigusaktidega ja ettevõttesiseste töökeskkonnaalaste juhenditega.
– On tööandjale koostööpartner töökeskkonna parandamisel (nt koondades töötajate ettepanekuid ja rääkides kaasa isikukaitsevahendite valimisel). Puuduste avastamisel tuleb tal teavitada nii tööandjat kui ka töötajaid ja anda vajadusel töötervishoiu ja tööohutusalaseid korraldusi. Tööandjalt on volinikul õigus nõuda puuduste kõrvaldamist ja töökeskkonna parandamist. Kui kellegi elu või tervis on otseselt ohus, tohib töökeskkonnavolinik ajutiselt ohtliku töö peatada või keelata ohtliku töövahendi kasutamise.
– Osaleb tööõnnetuste ja kutsehaigestumiste uurimises.

Täpsemad kohustused määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus).

Tööandja on kohustatud tagama töökeskkonnavolinikule ligipääsu kõigisse tema ülesannete täitmiseks vajalikesse tööruumidesse ning andma volinikule tema kohustuste täitmiseks vajalikku teavet riskianalüüsi ja tööõnnetuste ning kutsehaigestumiste (sealhulgas uurimise tulemuste) kohta.

Töökeskkonnavolinikul on samuti õigus saada teavet Tööinspektsiooni ettekirjutusest tööandjale.

Kui palju aega töökeskkonnavolinik oma töökeskkonna-alaste kohustuste täitmiseks vajab, sõltub ettevõttest ning see määratakse kindlaks töötaja ja tööandja vahelises lepingus (või kollektiivlepingus). Seaduse kohaselt on selleks min. 2 tundi nädalas, mis tasustatakse keskmise tööpäevatasuga.

Töökeskkonnavoliniku koolitus ja täienduskoolitus

Tööandja peab tagama töökeskkonnavolinikule ülesannnete täitmiseks vajaliku koolituse kahe kuu jooksul tema valimisest arvates.

Töökeskkonnavolinik peab läbima töötervishoiu ja tööohutuse täienduskoolituse, kui töökeskkonnas on uued ohutegurid, terviseriskid, kui töötervishoidu ja tööohutust reguleerivates õigusaktides on toimunud olulisi muudatusi või kui töökeskkonnavolinik, töökeskkonnanõukogu liige, tööandja või Tööinspektsioon peab seda vajalikuks.

Tööandja korraldab koolituse ja täienduskoolituse omal kulul ja tööajal.

Tööõnnetus on tööülesannete täitmisel või tööandja ettevõtte huvides tegutsemisel toimunud äkiline sündmus, mis põhjustab töötajale tervisekahjustuse või surma. Tööandjal on kohustus tööõnnetus registreerida ja uurida. Rasked ja surmaga lõppenud tööõnnetused tuleb teatada Tööinspektsioonile. Tööõnnetuste ennetamiseks on oluline, et kõik töökeskkonnaga seotud töötajad läbiksid tööohutuskoolituse.

Isikukaitsevahend on seade, vahend või materjal, mida töötaja kannab või kasutab enda kaitsmiseks tööõnnetuste ja kutsehaiguste eest. Tavaline isikukaitsevahend on näiteks kiiver, turvajalats, kaitseprillid, kuulmiskaitse või kindad. Tööandja on kohustatud tagama isikukaitsevahendid tasuta ning töötaja on kohustatud neid kasutama.

Kutsehaigus on haigus, mis on põhjustatud töökeskkonna ohutegurite toimest töötaja tervisele. Kutsehaigus diagnoositakse töötervishoiuarsti poolt. Levinumad kutsehaigused on kuulmiskahjustused mürarikkas töökeskkonnas, skeleti-lihassüsteemi haigused füüsiliselt raskel tööl ning hingamisteede haigused tolmuses keskkonnas töötamisel.

Töökeskkonna ohutegur on mis tahes tegur töökeskkonnas, mis võib kahjustada töötaja tervist või ohutust. Seadus jaotab need viide rühma: füüsikalised (müra, vibratsioon, kiirgus, ebasobiv valgustus), keemilised (kemikaalid, tolm, aurud), bioloogilised (bakterid, viirused, seened), füsioloogilised (raskuste tõstmine, sundasendid, monotoonne töö) ja psühhosotsiaalsed (töökoormus, suhted kolleegidega, pikaajaline üksinda töötamine).
Ükski neist teguritest ei tohi ületada kehtestatud piirnorme ega ohustada töötaja ega teiste töökeskkonnas viibivate isikute elu ja tervist. Just ohutegurite väljaselgitamine ongi töökeskkonna riskianalüüsi põhieesmärk — enne kui saab rääkida kaitsemeetmetest või isikukaitsevahenditest, tuleb teada, millised ohud konkreetses töökohas üldse esinevad.
Pikaajaline kokkupuude ohuteguritega võib viia tööga seotud haigestumiseni, sealhulgas kutsehaiguseni.

Tervisekontroll on töötervishoiuarsti läbiviidav hindamine, mille eesmärk on selgitada välja töötaja terviseseisundi ja töötingimuste sobivus ning avastada võimalik tööst põhjustatud haigestumine või kutsehaigus varakult.
Esmane tervisekontroll tuleb korraldada nelja kuu jooksul töötaja tööleasumisest. Kohustus kehtib töötajatele, kelle tervist võib mõjutada mõni töökeskkonna ohutegur — näiteks müra, vibratsioon, kemikaalid, kuvariga töö või raskuste käsitsi teisaldamine. Öötöötajatele ja teatud ohutegureid (nt plii, asbest) puutuvatele töötajatele on tervisekontroll kohustuslik sõltumata riskianalüüsi tulemustest.
Edasine tervisekontroll toimub töötervishoiuarsti määratud sagedusega, kuid vähemalt üks kord kolme aasta jooksul. Kulud kannab tööandja ja kontroll tehakse tööajal.

Tööohutusjuhendamine on tööandja kohustus tutvustada töötajale enne tööleasumist (või töö vahetamist) ametikohale vastavaid töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid — millised ohutegurid töökohal esinevad, kuidas neid vältida, milliseid isikukaitsevahendeid kasutada ja kuidas käituda õnnetusohu või tööõnnetuse korral.
Juhendamisele järgneb vajadusel praktiline väljaõpe, kus veendutakse, et töötaja oskab ohutuid töövõtteid ja töövahendeid tegelikult kasutada. Täiendavat juhendamist tuleb korraldada, kui ettevõtte töötervishoiu ja tööohutuse korraldus muutub, töökeskkonnas ilmnevad uued ohutegurid või kui töötaja vahetab töökohta.
Juhendamise täpse vormi ja mahu üle otsustab tööandja ise, arvestades töö laadi ja ohtlikkust — nõue kehtib kõigile töötajatele sõltumata nende varasemast kogemusest.