Töökeskkonna riskianalüüs on tööandja kohustuslik dokument, mis kaardistab, millised ohud töökeskkonnas töötajate tervist ja ohutust mõjutada võivad.
Riskianalüüsi eesmärgiks on korraldada töökeskkonda, tagades seeläbi töökeskkonna maksimaalse ohutuse töötajatele. Selgitatakse välja kui palju mõjutavad töötajate tervist töökeskkonna ohutegurid ning kas töökeskkonnas esineb võimalikke õnnetusohte.
Kõik tööandjad, sõltumata ettevõtte tegevusalast või suurusest, peavad esitama oma ettevõtte riskianalüüsi Tööinspektsiooni iseteeninduskeskkonnas.
See tähendab, et riskianalüüsi vajavad võrdselt nii ühe töötajaga mikroettevõte kui ka sadu töötajaid hõlmav suurettevõte — ettevõtte suurus vabastab kohustusest ainult riskianalüüsi mahu ja detailsuse osas, mitte kohustuse enda osas.
Riskianalüüsi käigus määrab tööandja kindlaks töökeskkonna ohutegurid, mis võivad töötaja tervist mõjutada. Määratakse ohu suurus ehk võimalikud riskid. Seejärel määratakse abinõud riskide vähendamiseks. Vajadusel mõõdetakse ohutegurite (nt müra, vibratsioon, õhu keemiline koostis jms) parameetreid.
Praktikas kulgeb see protsess enamasti neljas etapis:
Riskianalüüsi uuendatakse kui töötingimustes on toimunud muudatused, ilmnevad uued asjaolud seoses tööprotsesside ohtlikkusega, toimub tööõnnetus või töötajal diagnoositakse tööga seotud haigestumine.
Riskianalüüs ei ole seega ühekordne dokument, mille saab koostada ja unustada — see peab kajastama töökeskkonna hetkeseisu ja seetõttu vajab regulaarset ülevaatamist, isegi kui ühtegi eelpool nimetatud sündmust pole aset leidnud.
Tööandja peab tutvustama töötajatele riskianalüüsi tulemusi ja selle alusel koostatud riskide vähendamise tegevuskava. Tuleb selgitada, millised on tööga kaasnevad tervisriskid ja kuidas end nende eest kaitsta (töökorralduslikud abinõud, ohutud töövõtted, isikukaitsevahendid, jms).
Enamasti tegeleb ettevõttes riskianalüüsi koostamisega töökeskkonnaspetsialist. Kui ettevõttes on 10 või enam töötajat, siis kaasatakse riskianalüüsi koostamisse ka töötajate koosolekul valitud töökeskkonnavolinik. Ohutu töökeskkonna ning riskianalüüsi koostamise eest jääb aga siiski vastutavaks tööandja.
See tähendab, et isegi kui riskianalüüsi koostamise on tööandja delegeerinud töökeskkonnaspetsialistile või tellinud väliselt teenuseosutajalt, ei anna see tööandjale vabandust dokumendi puudumise või puudulikkuse korral — vastutus jääb alati tema kanda.
Soovi korral loe lisaks Tööelu portaalist.
Kas riskianalüüs on kohustuslik ka ühe töötajaga ettevõttele?
Jah — riskianalüüsi kohustus kehtib kõigile tööandjatele, sõltumata ettevõtte tegevusalast või suurusest.
Kui tihti tuleb riskianalüüsi uuendada?
Riskianalüüsi tuleb uuendada iga kord, kui töötingimused muutuvad, ilmnevad uued ohtlikkusega seotud asjaolud, toimub tööõnnetus või diagnoositakse töötajal tööga seotud haigestumine.
Kes ettevõttes tavaliselt riskianalüüsi koostab?
Enamasti töökeskkonnaspetsialist. Ettevõttes, kus on 10 või enam töötajat, kaasatakse koostamisse ka töökeskkonnavolinik.
Kas riskianalüüsi tulemused tuleb töötajatele tutvustada?
Jah, tööandja on kohustatud tutvustama töötajatele nii riskianalüüsi tulemusi kui ka nende alusel koostatud tegevuskava.
Milliseid ohutegureid riskianalüüsis hinnatakse?
Näiteks müra, vibratsiooni ja õhu keemilist koostist — vajadusel mõõdetakse neid parameetreid täpsemalt, kui nende taset pole muul viisil võimalik usaldusväärselt hinnata.